Sõber tuleriidale – solvunute kättemaks

Andres Sõber suvisel U20 EM-finaalturniiril hoolealuseid juhendamas. Foto: Toomas Huik

Mis teeb Andres Sõbrast hea treeneri? «Suhtlus! Ta oskab väga hästi mängijatega suhelda ja see on üks tema suuri plusse,» ütleb suvel Eesti U20 korvpallikoondisse kuulunud Rapla TYCO tagamees Martin Paa­soja septembri alguses eetris olnud ETV saates «Tähelaev».

Samas saates iseloomustavad Andres Sõpra veel mitu U20 koondises mänginud noormeest. Rait-Riivo Laane, praegune Rapla mängujuht: «Andres on väga sümpaatne ja tema iseloom on selline, nagu ühel treeneril peab olema. Vajadusel on ta karm mees, vajadusel aga kiidab.» Oliver Metsalu, suvel Tarvast Raplasse kolinud ääremängija: «Ta on motiveeriv. Vahel nähvatab sulle, siis hakkadki kohe kõvemini panema.» Mullu Raplas mänginud, kuid sügisest USAsse siirdunud tsenter Rauno Nurger: «Nalja saab temaga kõvasti ja mulle meeldib tema mängustiil, saab vabalt mängida, pole suuri pingeid peale pandud.»

Homme toimub Eesti Korvpalliliidu korraldatav konverents, kus kõikide vanuseklasside Eesti koondiste peatreenerid teevad oma tööst kokkuvõtte. Kolm päeva enne seda saabus korvpalliliidu juhatusele kiri, kus viis mängijat süüdistavad peatreener Andres Sõpra Tallinnas toimunud EM-finaalturniiri ajal mõnitavas, alandavas ja ebatsensuurses kõnepruugis.

Lasti end mõjutada

Sõbra-vastast rinnet organiseerib ja juhib Heino Enden. Moskva CSKAs karjääri teinud ja maailmameistriks tulnud mees, kes on väga hea korvpalliteoreetik, kuid treenerina ei suutnud klubi- ega Eesti koondise tasandil suurt midagi korda saata.

Kirjas kinnitatakse, et Rapla klubi mängijate eksimuste peale oli Sõber sõimanud neid «Rapla pededeks». Treeneri süüdistajate hulgas on mehi, kes «Tähelaeva» saates teda kiitsid. Noorte mängumeeste kardinaalselt erinevad avaldused näitavad nende silmakirjalikkust.

Selline käitumine, isegi kui nende väidetes on tõtt, näitab neid «pehmodena» – kirjutamata reegli järgi jäävad riietusruumi-kõnelused nende seinte vahele. Vanema generatsiooni mängijad on tagantjärele tunnistanud, et on karjääri jooksul kuulnud igasugust sõimu, kuid võtnud seda kui karastust ja vaimu tugevdamist. Noorem põlvkond on aga harjunud, et neid koheldakse siidkinnastes.

Korvpalliringkondades ei leidu siiski naljalt inimest, kes usuks, et viis korvpallurit kirjutasid kaks kuud pärast koondise mängude lõppu märgukirja omal algatusel ja seda veel vahetult enne korvpallikonverentsi. Arvatakse, et pehme iseloomuga noormehed lasid end lihtsalt mõjutada. Üsna avalikuks on saanud ka saladus, et teatud seltskond püüab homsel konverentsil aruandega esinevale Sõbrale avalikku hukkamist korraldada ja kiri oli ilmselgelt üks selle osa.

Vana vimm

Sõbra-vastast rinnet organiseerib ja juhib Heino Enden. Moskva CSKAs karjääri teinud ja maailmameistriks tulnud mees, kes on väga hea korvpalliteoreetik, kuid treenerina ei suutnud klubi- ega Eesti koondise tasandil suurt midagi korda saata. Korvpalliliidu juhatusse kuuluva Endeni ja Sõbra vahel valitseb vana vimm, mis ulatub juba kümmekonna aasta tagusesse aega.

Toona rääkis Sõber, et ei pea midagi sellistest treeneritest nagu Enden, kes pole teinud tööd lastega. Kui ühes telemängus pakuti, et Enden pole korvpallitreener, teatas Sõber nöökimisi, et ühineb selle arvamusega. Tegemist oli Sõbrale omaste humoorikate ütlemistega, mis tuginevad tema arusaamadele korvpallist.

Kõigile aga sellised naljad ei meeldi ning halvustavate ütluste pärast kolleegide aadressil on Sõber varemgi pidanud alaliidus aru andma. Sõber väidab aga omakorda, et Enden levitab korvpalliringkondades jutte, et ta ei tea korvpallist midagi. Tihti teleülekannete ajal eksperdina tegutsev Enden olevat üldse Eesti korvpalli suhtes põhjendamatult sapine.

Enden kritiseeris Sõpra ka juulis toimunud U20 EM-finaalturniiri ajal. Ta ei pidanud paljuks helistada ühe mängu ajal ajakirjanikule, et rääkida, kuidas Sõber ei suuda meeskonda juhendada, ja soovitas hiljem kuulata teleülekande kordustest, mida räägitakse minutilisel vaheajal. Sõbra stiil ei pruugigi paljudele meeldida, kuid samas on see toonud edu – ka sellesama U20 koondise eesotsas.

U20 koondis tekitas palju paksu verd ka Sõbra ja Rapla TYCO klubi treenerite vahel. Raplas nendesamade noorte koondislaste juhendajaks olev Indrek Ruut otsustas konkureerida Sõbraga koondise peatreeneri kohale, ent jäi hääletusel alla. Aktiivse ja tegusa, ent samas ka väga konfliktse mehena tuntud Ruutu pani see nördima ja ta otsustas vahepeal alaliiduga suhted üldse katkestada. Peale selle on Sõber veendunud, et Ruut ja tema abiline Toomas Annuk seadsid asjad nii, et USAs õppiv Janari Jõesaar – U20 koondise potentsiaalne liider – jättis kodusele tiitlivõistlusele tulemata.

Kadedus motiveerib

Sõber arvab, et Endenit ja Ruutu kihutab tagant puhas kadedus – Rakvere Tarvas võidab Eesti meistrivõistlustelt medaleid, Sõber tõstis kaks aastat tagasi U20 koondise A-divisjoni ja lisaks kõigele kutsus meeste rahvuskoondise peatreener Tiit Sokk ta oma abiliseks. Selles, et meeskond pääses 2015. aasta EM-finaalturniirile, on kahtlemata oma osa ka Sõbral kui mängijaid motiveerival treeneril.

Mõistagi pole Sõber süütu inglike – pallimängumeeskondade peatreenerina selline läbi ei löögi. Tema mahlakad ja kohati krõbedad väljaütlemised mängivadki oponentidele kätte tugeva ründerelva. Rap­la klubi inimesed ongi öelnud, et neid häirib see, kuidas Sõber ametivendi kritiseerib ja mustab.

Paraku pole nad ka ise samast patust puhtad. EMi ajal käis Rapla – kelle mängijatega olid Sõbral suuremad ebakõlad – abitreener Annuk spordisaalis ringi ja rääkis, et koondise kesises mängus on süüdi «vana paks» ehk teisisõnu Sõber. Kolleegi kritiseerimine ja mustamine ju seegi.

Sõbra personaalküsimust asub kirja põhjal arutama alaliidu aukohus. Sõna sõna vastu, aga tegelikult polegi see peamine küsimus. Tähtis on see, et kõik osalised juhtunust õpiksid: omavahelised tülid tuleb lahendada meeste kombel, mitte meediat kasutades üksteisele ära pannes.