«Eesti esikolmikumeeskondadest ei võtnud minu värbamiseks keegi ühendust,» tunnistas üks Eesti korvpalli võimalike tulevikulootusi Rauno Nurger. 19-aastane ja 208 sentimeetri pikkune noormees ei tee aga siinsete klubide olematust huvist numbrit.
Eestis ei huvitunud Nurgerist keegi, USAs liitub ta aga tippmeeskonnaga
Juba teist kuud harjutab ja õpib ta USAs Sunrise Prep Shoolis ning kolmapäeval sai selgeks, et tuleval hooajal hakkab ta mängima üliõpilasliiga NCAA kõrgemas divisjonis osalevas OleMissi võistkonnas. Ameerika üliõpilaskorvpalli mainekas meeskonnas ootab teda juba ees teinegi eestlane, Janari Jõesaar.
Suvel üheks Eesti U20 koondise liidriks olnud Nurgeri karjääri jätkamise suhtes oli korvpalliringkondades jutuks tema võimalik minek Leedu esiliigasse. Üks agent uuris võimalusi sokutada ta Itaaliasse ning huvi tunti ka Hispaaniast.
Noort korvpallurit asjaajamises aidanud Toomas Annuki sõnul meeldis aga Nurgerile endale USA-variant kõige rohkem. Ta leidis, et see on karjääri jätkamiseks parim valik, sest lisaks tugevatele treeningutele saab seal omandada ka ülikoolihariduse.
Kaugel maal ongi kaks kuud möödunud pöörase kiirusega ning Nurger on sattunud teele, millest ta aastate eest ei osanud unistadagi.
«Veel mõned aastad tagasi Turbas Märt Kermoni juhendamisel harjutades ei kujutanud ma ettegi, et võiksin kunagi jõuda USAsse või kuskile mujale. Seega olen oma arenguga üpriski rahul,» kinnitas Nurger, ent andis mõista, et võimaluste avanedes on isu kasvanud. «Lõpuks sooviksin ma muidugi jõuda NBAsse või Euroliigasse, aga eks näeb, mis saab.»
Tänapäeva mõistes hilises nooruses korvpalli juurde jõudnud Nurger harjutas mõned aastad Turbas, sealt edasi siirdus ta Audentesesse, kaks viimast hooaega jõudis ta aga mängida ka koduses meistriliigas. Esmalt veetis ta pool hooaega Tallinna Kalevis, seejärel aga Rapla TYCOs. Põhimehe staatusesse ei õnnestunud tal aga tõusta. Möödunud hooajal pääses ta Eesti meistriliigas väljakule keskmiselt 11 ja pooleks minutiks, mille jooksul kogus 3,8 punkti ja 2,7 lauapalli. Sarnased olid näitajad ka aasta varem. Sisluliselt jäi ta märkamatuks.
USAs sattus Nurger aga enda jaoks täiesti uude keskkonda, kus pidi kohanema ka harjumatute treeningutega. «Treeningud on palju intensiivsemad kui Eestis,» teatas ta. «Kogu aeg peab olema osavõtlik ja neile, kes parajasti harjutust sooritavad, kaasa elama. Emotsiooni peetakse väga tähtsaks, lisaks peab olema alati sajaprotsendiliselt keskendunud, vastasel juhul karistatakse kogu tiimi joonejooksuga.»
Suvel Tallinnas toimunud U20 EM-finaalturniiril hakkas silma, et Nurger on teiste koondiste tsentritest füüsiliselt nõrgem. Just kehva kehalist seisundit on eestlasele tagasisidet andes märkinud ka USA treenerid. Vaikselt liigub ta aga paremuse poole.
«Võrreldes Eestis veedetud ajaga olen võtnud juurde viis kilo ja tunnen end veidike tugevamana. Samas on ka vise läinud paremaks,» kirjeldas Nurger oma arengut. «Üldiselt on siinsetelt treeneritelt tulnud tagasiside positiivne – mind nähakse mängimas tsentri või suure ääre positsioonil ja suuremaks plussiks peetakse minu kaitsemängu.»
USAs veedetud lühikese ajaga on aga Nurgerile saanud selgeks üks asi: noori mängijaid upitatakse seal rohkem kui Eestis. «Noormängijad pühenduvad siin korvpallile ja treenimisele rohkem kui Eestis,» lausus ta kaljukindlalt, andes sellega ka vastuse küsimusele, miks Eesti korvpallis napib noori mängumehi.
Artikli pikemat versiooni loe Postimees plussist.