Kalev ja Rock – kaks erinevat nägemust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu Ülikool/Rocki noored, aga mitte omad: leedulane Augustas Peciukevicius (vasakult), Paidest pärit Kristjan Meister ja «Muhu rakett» Timo Eichfuss.
Tartu Ülikool/Rocki noored, aga mitte omad: leedulane Augustas Peciukevicius (vasakult), Paidest pärit Kristjan Meister ja «Muhu rakett» Timo Eichfuss. Foto: Margus Ansu

Tartus on korvpalli arendamiseks pandud püsti korralik klubipüramiid ja lähiaastatel soovitakse leida sealse Rocki noortesüsteemi kuuluvatele mängijatele veelgi paremaid väljundeid. Kalev/Cramos tegeletakse aga peamiselt esindusmeeskonna ja rahvusvaheliste sarjadega ning side oma järelkasvutiimidega on habras. Tipptasemel on Kalevi tulemused seni olnud paremad, kuid Rocki tee näib jätkusuutlikum.

Rocki heaks töötavat Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi korvpallidivisjoni võib juba praegu pidada klubipüramiidiks, kuid tartlaste tulevikunägemus lubab oodata veelgi vägevamat süsteemi. Paari aastaga peaks neist kujunema Tartus korvpalliakadeemia, kuhu tulevad tõsise korvpallihuviga noored üle Eesti. Lisaks soovitakse hea väljundi tagamiseks tekitada meistriliigasse oma farmklubi.

«Tänavusest hooajast alustasime laste pallimängutreeninguid lasteaedades, kus rõhk pole korvpallil, vaid sellel, et laps saaks palliga sõbraks,» rääkis klubi korvpallidivisjoni juht Andres Ottender. «Kui lapsed tulevad kooli, on treeneritel poiste kohta info olemas ja neid on kergem treeningutele kutsuda.»

Tartu suured plaanid

Tartlased juurutavad süsteemi, kus 1.–3. klassi lapsed saaksid treenida pärast tundide lõppu oma kooli piirkonnas. See väldib mudilaste õhtust ülikooli spordihoonesse sõitmist ja vabastab lapsevanemad logistilistest probleemidest. Paralleelselt alustavad ka korvpallikooli treeninggrupid, mis ideaalis peaksid lõpuks muutuma eliitgruppideks. Vanematele poistele jääksid kodukoolide juurde harrastusgrupid, mis võimaldaksid hoida töös hilisema arenguga korvpallipoisse.

Eliitgrupid peaksidki moodustama korvpalliakadeemia. «Mõte on kutsuda Tartusse poisse üle Eesti, kes saaksid siin elada, õppida ja korralikult treenida,» selgitas Ottender ja lisas, et on mitme kooliga õppimisvõimalustes kokkuleppele jõudnud. «Kivilinna gümnaasiumiga jõudsime juba nii kaugele, et meie akadeemia poisid saavad võimaluse treenida kolm korda nädalas hommikuti kella 10–12. Tunniplaan tehakse vastavalt nende vajadustele.»

Seni on kaks korda päevas harjutamise võimalus Ülenurmes, kuid aastaid tegutsenud süsteem pole suutnud Tartu esindusmeeskonnale järelkasvu kasvatada. Ülenurmes jätkub töö ka tulevikus, kuid seal pärsib arenemist õpilaskodu kohtade nappus ja paindumatu tunniplaan, mis võimaldab hommikuti harjutada vaid enne õppetöö algust. Lisaks tegutseb seal vaid kaks gruppi, Tartus saaks aga iga poiss harjutada koos omavanustega. Seepärast on mõistetav, et Rocki juhtkond mõtleb eelkõige Tartu akadeemia arendamisele.  

Tegelikult on aastaid räägitud, et Tartust pole juba pikka aega tulnud meistriliiga tasemel mängijaid. Kuid viimastel aastatel puhuvad uued tuuled ning peab olema pime, et Rocki panustamist noortesse mitte märgata.

Mängudel ja treeningutel on selgelt näha, millist klubi Rocki süsteemi kaheksa noortetreenerit esindavad. Lisaks on palgal kolm üldfüüsilise treenerit ja füsioterapeudid. Kuid Ottenderi sõnul on iga treeninggrupi kohta poolteist treenerit liiga vähe – tegelikult peaks igal grupil olema kaks juhendajat.  

Kalevis nii kõrgelennulisi plaane pole. Klubi presidendi Ivar Valdmaa sõnul on nende noortesüsteemiks Siili palliklubi, mille kaudu peaksid noored mängijad esindusmeeskonda peale kasvama. Küsimuse peale, kas seejuures on noorte treeninggruppide toetamisele piisavalt panustatud ja kas klubil on selge nägemus, kuidas lastest kasvatada lõpuks esindusmeeskonda jõudvaid korvpallureid, ei andnud ta aga selget vastust.     

Valdmaa möönis siiski, et klubi üldiselt eelarvest võiks noortele eraldatav osa olla suurem, kuid viitas samas ka Kalevi ja Rocki rahastamise erinevatele mudelitele. «Rock saab oma süsteemide arendamiseks kasutada läbi ülikooli riigi raha, meie oleme aga puhtalt eraklubi, kes saab linnalt väga väikest toetust. Oleme juba 15 aastat seisnud dilemma ees, kuidas oma raha jagada,» rääkis ta.

Valdmaa tõi esile veel ühe Kalevi jaoks valusa punkti – klubil puudub oma korralik treeningkeskus. Esindusmeeskond mängib teadupärast Rocca al Mare suurhallis, treenib aga mõnikord ka ajale jalgu jäänud Kristiine spordihoones. Samas harjutavad ka klubi noortemeeskonnad. «Tõhusamaks tööks oleks vajalik oma korraliku baasi olemasolu,» rõhutas ta.  

Mis saab järelkasvust?

Omaette teema on tippklubide järelkasvumeeskonnad. Kalevil pallib esiliigas meeskond, kus tõsiseltvõetavat järelkasvu napib. Tõsi, suurtes mängudes ka esindusmeeskonna pinki nühkiv Kristo Mangelsoo on saanud end selle tiimi abil soojas hoida, kuid meeskonna liidriteks on 21-aastased Riho Suija ja Raiko Orumaa – noormehed, kel suure korvpalliga seoses ilmselt enam ambitsioone pole. Suija on küll jõudnud kuuluda kolme meistriliigas palliva meeskonna koosseisu, kuid pole end mängumeheks murdnud.

Mõne aasta eest soovis Kalev tekitada meistriliigasse teise meeskonna, kuid Valdmaa sõnul leidis see alaliidu juhtide hulgas vastuseisu. Seepärast mängib lähim järelkasv esiliigas, tase olevat aga kesine seepärast, et igal aastal ei tule perspektiivikaid noori peale. Paraku pole ka need vähesed esilekerkinud meeskonnas kohta leidnud. Näiteks Eesti koondise tagamängija Martin Dorbek saadeti juba teist hooaega Raplasse «asumisele».

Rocki duubelmeeskonna seis on pisut parem. Tõsi, ka selle meeskonna liider on juba 21-aastane Karl-Kristjan Vaab, kuid ülejäänud stabiilsed põhitegijad on 17-18-aastased mängumehed. Neist Joosep ja Jaagup Russak ning Kermo Norman tulevad Ülenurme süsteemist.

Esindusmeeskonna kõrvalt käivad episoodiliselt esiliigas kätt harjutamas ka 20-aastane Kristjan Meister ja Kent-Kaarel Vene. Mõistagi ka ajutiselt esindusmeeskonna juurde liidetud Saimon Sutt.

«Esiliigas on raske kasvada mängijaks, keda saaks otse kõrgemal tasemel mängiva esindusmeeskonnaga liita. Seepärast soovime luua Tartusse teise meistriliiga meeskonna, mis kuuluks meie süsteemi ja kus nooremad mängijad saaksid enne esindustiimiga liitumist piisavalt karastust,» rääkis Ottender plaanist, mis Kalevil korra juba luhtus. «Esindusmeeskonna ja duubelmeeskonna treeningud peaksid toimuma ühel ajal ja ühes kohas ning kui näiteks peatreener Gert Kullamäel on mõni mees puudu, tuleb ta ja võtab endale vastava positsiooni mängija juurde. Tegelikult peaks kogu akadeemia harjutama samade põhimõtete järgi.»

Kalev palkas tänavu esindusmeeskonna juurde kolmanda treeneri, kelle ülesanne on korraldada mängijatele individuaalseid treeninguid ning põhimeeskonna välisreiside ajal tegeleda koju jäänud nooremate palluritega.

Valdmaa sõnul saab lähiajal Rait Käbini ülesandeks ka esindusmeeskonna ja esiliiga meeskonna vahelise koostöö tihendamine.  

Ottenderi maalitud tulevikupilt näib ideaalilähedane, kuid klubi korvpalliasjade eest vastutaja andis mõista, et miski ei juhtu üleöö. «2010. aastal liitsime endaga spordiklubi Duo ja sellega saime kokku klubipüramiidi. 2012. aastal proovisime noorte mängijate arendamiseks alustada koostööd Valgaga, kuid see ei hakanud toimima. 2013. aastal alustasime treeninguid lasteaedades. 2014. aastal peaks esimeste õpilastega alustama akadeemia. 2015. aastal võiksime moodustada meistriliigasse teise meeskonna,» loetles ta erinevate aastate kohta käivaid märksõnu.

Valdmaa nägemus oli pisut lihtsam: «Mõne aasta pärast võiks Kalevis olla neli, viis või kuus Eesti oma noort andekat korvpallurit. Kas need on just meie endi kasvandikud, seda ei oska ma öelda.»

Tagasi üles