Ajalugu teinud Carlsen: elu on show ja male on lahe!

Magnus Carlsen. Foto: SCANPIX

Norralane Magnus Carlsen, vastne male maailmameister, purustab rekordeid ja piire.

Üllatav, kui Magnus Carlsen poleks pärast male MM-tiitli võitmist pintsakut seljast võtmata vette hüpanud ja seejärel pilte Twitterisse laadinud. Ei mingit nohiklust – elu on show!

Carlsen on purustanud kõik rekordid ja piirid: ta on 22 eluaastaga noorim male maailmameister (ja esimene, kes ülikonnas ujumas käib), tal on ajaloo kõrgeim ELO koefitsient, ta on tegelenud suusahüpetega, ta valiti tänavu Cosmopolitanis maailma seksikaimate meeste sekka, ta teenib miljoneid, on praegu Norra populaarseim inimene ning leiab, et elu on äge.

Hamburger ja veesuusad

Malelaua taga kirglik, tavaelus piirangutest vaba, nii võiks iseloomustada Carlsenit. Ei mingit akadeemilisust ega stampe.

«Mida mulle New Yorgis kõige enam süüa meeldib? Hamburgereid, need on tõesti head,» kinnitas ta mõni kuu tagasi ookeani taga viibides meediale. «Topin kuklipoolte vahele kõike, mis on maitsev ja ebatervislik.»

Samas ei saa Carlsenit ebatervislikkuses süüdistada, sest ta on üks sportlikumaid maletšempione läbi aegade: mängib korvpalli ja jalgpalli, suusatab, sõidab veesuuskadega... MM-matši ajal jäi hotelli jõusaal tiitlikaitsjast, indialasest Viswanathand Anandist puutumata, Carlsenit nähti seal aina.

Sporti teha, nagu ka malet mängida, on lahe, kõlab Carlseni moto. Kõik peab olema lahe. Ka treeninglaager enne MM-matši. Ei mingit raudset režiimi ega higistama panevat pingutust. «Laager tähendab seda, kui punt mõnusaid inimesi tuleb kokku paigas, kus on soe ja saab sporti teha. Kulutame päevas tunde malele, mängime palli, ujume, naudime mõnusat atmosfääri ja leiame inspiratsiooni ning mõne hea idee.»

Loomulikult laadis Carlsen sotsiaalmeediasse üles paar pilti «karmist» laagrist: ta ripub laste mänguväljakul, pea alaspidi, kehastunud enda sõnul Ämblikmeheks.

Enesekindlusest Carlsenil puudust ei tule. Ta teatas, et oli niigi maailma parim maletaja, puudus vaid ametlik tiitel. «Olen esimene tšempion pärast Robert Fischerit või vähemalt pärast Garri Kasparovit, kellel on võimalus domineerida malemaailmas pikka aega. Mul ükskõik, kes järgmisena vastu astub, ma ei karda kedagi.»

Mis Carlseni malestiili puutub, siis kummalisel kombel peetakse teda pigem geeniuseks ja vabamõtlejaks kui arvutilaadseks mängijaks, nagu näiteks Anand, kes norralasele MM-matšis 3,5:6,5 kaotas. Samas teeb just geniaalsus Carlsenist arvuti – asjatundjad analüüsisid norralase mängu ja leidsid, et valdav osa käikudest, mida ta sooritab, on täpselt samad, mida raal esimesena välja pakub.

Jumal andestab, Carlsen ei

Jumala vastu võid eksida, tema andestab teinekord, Carlsen mitte kunagi. MM-matšis tegi Anand kolm viga. Ja kaotas kolm partiid. Muide, partiisid lahates selgus ka Carlseni vigade arv: null!

Kuid kompuuterlik täpsus pole see, mis Carlsenist Carlseni teeb, vaid meeletu võidutahe. Tapjainstinkt. Carlsen vihkab viike. Isegi surnud seisus, kus isegi arvuti ei leia võiduvõimalust, üritab Carlsen ikkagi.

«Usun viimse hetkeni, et partiid on võimalik võita,» selgitas Carlsen oma mängufilosoofiat. «See eristab mind teistest. Ma ei ole konkurentidest agressiivsem, kuid nemad murduvad pinge all, mina mitte.»

Nüüd, tšempionina, on Carl­senil veelgi lihtsam levitada maailmas maleusku, ning seda ta teeb. Justkui prohvet. Carlsen ei ütle ära usutlustest ega teleesinemistest ning levitab sõnumit «male on lahe, järgnege mulle!» sotsiaalmeediaski.

Kogu sel sotsiaalsusel on teinegi külg – Carlsen loob endast brändi, mida saaks edukalt müüa. Mullu teenis ta pisut üle miljoni euro puhaskasumit, kuid tänavu suureneb sissetulek märkimisväärselt.

Seega: Carlsen loob kunsti kui Mozart, on noortepärane kui Harry Potter ning müüb brändi kui Steve Jobs.

Carlseni võit, Norra suurim spordisaavutus

Sellist malehullust, nagu põhjustas Norras Magnus Carlseni võiduga lõppenud MM-matš, pole maailm enne näinud. Suusakuningas Petter Northug on riigi populaarseima sportlase troonilt tõugatud, malest ja Carlsenist räägitakse kõikjal, inimesed teavad, mida tähendab e2 – e4 ja Berliini kaitse. Riik on pööratud maleusku.

Norra riiklik telekanal NRK tegi Carlseni ja Viswanathand Anandi võitlusest maailmameistri trooni pärast sada tundi otseülekandeid. Sada tundi! Ja rahvas vaatas. Töökohtadel katkestati töö ja koolides õpingud kell 11.30, kui partiid algasid.

Üks ajakirjanik käis läbi ööklubid, kus noored pidutsesid, ning leidis vaid paar lauda, kus ei vesteldud Carlsenist ja malest. Malelauad olla poodidest otsa saanud ja interneti malemängukeskkonnad norralasi täis. Üks tudeng lindistanud oma unesrääkimist – nutitelefonis olevat säärane äpp – ja hommikul kuulanud, kuidas ta öösel pomisenud: «Vanker d4 – d7.»

Naerdakse, et Norras elavat ainult üks inimene, kes ei tea Carlseni tiitlivõidust midagi, aga tema kasvatavat polaarjoone taga juba poolsada aastat põtru ja magavat, püss pea all, et kaitsta end ja karja Nõukogude Liidu sissetungi eest.

«Carlseni võit on Norra spordi kõigi aegade suurim saavutus,» arvas vastse tšempioni kunagine treener Simen Agdestein. «Meil on olnud aastate jooksul palju legendaarseid kangelasi, ent mitte sellist, kes oleks parim alal, millel on sedavõrd võimas ajalugu ja mida harrastatakse igas maailma nurgas.»