Spordiarstide sõnul satub nende juurde üha enam vigastustega hädas olevaid väga noori sportlasi. Doktor Mihkel Mardna sõnul on põhjuseks kehv üldkehaline seisund ja ühekülgne treening.
Vaid ühele alale keskendumine ja kehv füüsis viivad noorsportlased arstide juurde
3. detsember 2013, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu maailmas levib üha enam trend, et järjest varasemas eas keskenduvad noored sportlased ainult ühele alale ning tegelevad seega vaid spetsiifilise treeninguga, üldkehaline areng jääb aga aasta-aastalt nõrgemaks. Ühest küljest on see edu saavutamiseks ja tippu jõudmiseks justkui hädavajalik, ent teisalt teeb noored atleedid vigastustele tunduvalt rohkem vastuvõtlikuks. Kogenud spordiarst, Eesti Spordimeditsiini Sihtasutuse juht doktor Mihkel Mardna kinnitab samuti, et ülekoormusvigastuste arv kasvab ja et tänapäeva ühiskond toodab kehva füüsisega inimesi.
«Noorte sagenevatel vigastustel ja ühekülgsusel on mitu põhjust. Esiteks, kuidas toimub spordi rahastamine ehk pearaha maksmine klubidele. Osal aladel on rahastamine väga tulemuspõhine, näiteks ujumisel ja iluuisutamisel, ning see tingib olukorra, kus tahetakse liiga ruttu liiga palju saavutada ning forsseeritakse üle,» selgitab Mardna. Teise põhjusena märgib ta, et noorte üldkehaline areng on väga ühekülgne ja vigastuste vältimine jäetakse tagaplaanile. «Vigastuste ennetus on Eestis kehval tasemel. Olemas on mitmeid spetsiaalseid vigastuste ennetamise kavasid, nagu jalgpalluritele mõeldud Nordic hamstrings ehk harjutus reie tagumiste lihaste tugevdamiseks. Teistel aladel on samalaadsed harjutused. Kahjuks ei vaadata meil tihti keha kui tervikut ning treenitakse liiga ühekülgselt,» lisab ta.
Karm statistika
USAs moodustavad ülekoormusest põhjustatud vigastused põhi- ja keskkoolisportlaste seas kõikidest sporditraumadest koguni 50 protsenti. «Sellist statistikat meil pole, aga aladepõhiselt käib Spordimeditsiini Sihtasutuses noorsportlasi terviseuuringutel kõige rohkem jalgpallist. Ligi kaks korda rohkem kui korvpallis, kolmandal kohal on kergejõustik,» räägib Mardna.
Sel aastal Chicago Loyola ülikoolis tehtud uuring näitab, et vaid ühte ala harrastavatel lastel on kaks korda suurem risk vigastada saada kui neil, kes tegelevad mitme spordialaga. «Põhipõhjus vigastuste tekkeks on tänapäeva noorte kehv üldfüüsiline seisukord. Sest laste ja noorte üldine kehaline aktiivne tegevus on vähenenud. Lapsi viiakse autoga trenni ja igale poole mujale samuti. Igapäevane liikumisharrastus on kahanenud, seetõttu on ka tugi-liikumisaparaat nõrgemaks jäänud. Seda on märgata ka näiteks ajateenistusse astujate puhul – väga paljudel puudub seal hakkamasaamiseks normaalne kehaline valmisolek,» räägib Mardna.
USAs Oaklandi haigla juures tegutseva, spetsiaalselt laste ja noortega tegeleva keskuse Sports Medicine Center of Young Athletes füsioterapeudi Robin Bousquet’ sõnul kasvab vigastuste hulk aasta-aastalt. «Näen noorsportlaste seas väga palju stressi, mis on tingitud ülisuurtest treeningmahtudest ja ka pingetest, mis pannakse neile vanemate ja treenerite poolt,» sõnab Bousquet San Francisco Chronicle’i veergudel.
Lapsevanemad nõuavad tihti võsukestelt liiga palju. Näiteks üks 12-aastase pesapalli mängiva poisi isa tõi Lafayette’i haiglas töötava ortopeedi doktor Kirk Jenseni juurde tugeva õlavalu käes kannatava poja. «Laps ei suutnud kätt tõstagi, ent isa nõudis, et ta saaks järgmisel nädalavahetusel peetaval võistlusel kindlasti osaleda,» tõi Jensen valusa näite. Arsti nõuande peale, et laps vajab puhkust, isa vihastas.
Peamiselt ongi noorsportlaste vigastused tingitud mingi liigese ülekoormusest. Nii on jalgpalluritel peamiselt põlvetraumad, ujujatel ja pesapalluritel õlatraumad jne. Selles mõttes peetakse ohtlikeks aladeks näiteks golfi, pesapalli ja tennist, kus üks liiges või kehaosa saab väga suure koormuse. «Niisuguste alade puhul kasutatakse pidevalt vaid ühte kehaosa ning lihaste ja luustiku areng jääb väga ühekülgseks,» kinnitas doktor Marc Safran Stanfordi meditsiinikeskusest intervjuus 10Newsile. «Ükski inimene pole loodud pesapalli viskama sada korda järjest ja nii aasta ringi.»
Märksõnaks peaks olema mitmekülgsus, ent parima tulemuse saavutamise nimel keskendutakse liigselt spetsiifilistele harjutustele. «Selleks et keha kannataks pidevat pallilöömist välja, peaks jalgpalluri puusapainutaja lihased tugevamad olema ja neid tuleks lisaks eraldi arendada,» toob füsioterapeut Bousquet näite jalgpallist.
Liiga vara liiga palju
«Aastate jooksul on märgata muutust halvemuse poole – üha rohkem näeme vastuvõtul noorsportlasi, kel põlved või kannad valutavad. Näiteks noortel iluuisutajatel on väga tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Midagi peab treeningmetoodikas valesti olema, et sellised asjad tekivad,» sõnab Mardna. «Jalgpallis on noortele väga halb kunstmuruväljakul treenimine ja mängimine. See põrutab kõvasti ja eriti kahjulik on see kasvavale organismile,» toob Mardna veel ühe näite.
Paljud lapsed alustavad raskeid erialaseid treeninguid juba 9–10-aastaselt, mõnel alal varemgi. Mitmed arstid leiavad, et kuni 14–15-aastaseks (teiste arvates 11–13-aastaseks) saamiseni peaks tegelema võimalikult mitme alaga ja mitmekülgsete treeningutega ja alles keskkoolis otsustama, millisel alal päris tippu pürgida, kui selleks peaks soovi ja võimeid olema. Samal ajal valitseb USAs keskkoolivõistkondadesse pääsemisel meeletu konkurents, mis paneb lapsi sinna jõudmise nimel väga palju ja intensiivselt treenima. Ka treenerite sõnul on probleem olemas. «Paljudes klubides ei jälgi juhendajad, mitu korda ühte harjutust tehakse, ja nii treenivad lapsed vahel teadmatusest ja suurest soovist paremaks saada absurdselt palju,» rääkis St Francise pesapalliakadeemia treener Mike Oakland 10Newsi vahendusel.
Statistika USA noorsportlaste kohta
• 30 miljonit last ja noort tegeleb USAs spordiga igal aastal
• 3,5 miljonit alla 14-aastast last vajab seoses spordivigastustega igal aastal ravi
• 2 miljonit vigastust saavad keskkoolisportlased
• 500 000 korda käivad spordiarsti juures keskkoolisportlased
• 30 000 keskkoolisportlast vajab haiglaravi
• 40% kõikidest spordivigastustest, mis vajavad haiglaravi, on saanud 5–14-aastased lapsed ja noored
• 50% kõigist põhi- ja keskkoolisportlaste vigastustest on tingitud ülekoormusest
• 45% 13–14-aastastest pesapalluritest tunneb hooaja jooksul valu küünarliigeses
• Alates 2000. aastast on noorte pesapallurite küünarliigese ja õlaliigese vigastuste arv viiekordistunud