Tänaku uuest tulekust, olümpiakrahhist ja medalitest

Postimehe arvates on alanud aasta üks huvitavamaid küsimusi, milliseks kujuneb rallimees Ott Tänaku tagasitulek autoralli MM-sarja. Foto: Toomas Huik

Möödunud aasta kohta esitatud kümnest küsimusest suutsime anda õige vastuse täpselt pooltele. Me nägime ette, et vigastus sunnib Barutot lõpetama oma sumokarjääri, Andrus Veerpalu õigeksmõistmist dopingusüüdistuses, medalimasin Gerd Kanteri MM-medalit, Eesti korvpallikoondise pääsu 2015. aasta EM-finaalturniirile ja Heiki Nabi hiljem lausa kullaks osutunud medalit maadluse MMil.

Liiga pessimistlikud olime Eesti suusatajate suhtes, arvates, et MMil ei pääse neist keegi esikümnesse – tegelikult oli Aivar Rehemaa 7. Liiga optimistlikud olime Kaia Kanepi suhtes, oodates, et ta jõuab mõnel tennise suurturniiril poolfinaali, kuid tegelikult jäi laeks taas veerandfinaal. Uskusime Rein Taaramäe võimalusse jõuda Tour de France’i esikuuikusse, kuid tervisega kimpus olnud ratturi jaoks oli see liig.

Ekslikult arvasime ka, et Ott Tänak osaleb mõnel MM-rallil ning et Andres Sõber läheb Rakvere Tarvast mõne suurema klubi etteotsa.

Küsimused spordiaastale 2014:

Kas võrkpallurid pääsevad EM-finaalturniirile?

Võrkpalli võib julgelt pidada Eesti viimase kümnendi parimaks pallimängualaks. Peatreener Avo Keele juhendamisel on kaks korda jõutud EM-finaalturniirile ja seal isegi võidurõõmu maitstud. Viimastel hooaegadel on meeskonna sära küll tuhmunud, pealegi on käsil põlvkondade vahetus. Arvestades aga seda, et paljud koondislased mängivad endiselt välismaal ja teevad seda soliidsetes sarjades, ei saa taseme langusest otseselt rääkida.

Postimees usub, et Eesti võrkpallikoondis murrab kolmandat korda EM-finaalturniirile ja peatreener Avo Keel saab lõpetada oma töö väärikate esitustega.

Kas Kanter jätkab ainsana medalimasinana?

Gerd Kanter on müstiline mees – juba kümmekond aastat seisab Eesti kergejõustik sama hästi kui vaid tema laiadel õlgadel. Aastate jooksul on meie endi mõistes staarikesi kerkinud ja kadunud, kuid Kanter on jäänud.
Samas näib Eesti kergejõustiku seis erutav ning tipu uksele koputavaid noori jätkub. Arvestades veel seda, et suvel ootab ees EM, võiks ju medalimõtteid mõlgutada ka Rasmus Mägi, Maicel Uibo ja Risto Mätas. Ehk ka mõni üllataja.

Postimees usub, et Kanter võtab EMil oma järjekordse medali, kuid vaatamata suurtele lootustele ei suuda teised eestlased poodiumile kerkida. Ehk siis järgmine kord…  
 

Kas Ott Tänak võidab WRC2-sarja meistritiitli?

Pärast vaheaastat on Tänakul kõik võimalused tõestada, et on tipptasemel rallisõitja. Tegelikult tuli kodus veedetud möödunud hooaeg talle kasuks – siinsetel ralliteedel päevinäinud Subaruga kihutades pidi ta võitude nimel sõitma võimete piiril. Tänak sai sellega hakkama ja suutis kogu hooaja vältel hoiduda eksimustest. Mehistumist näitas seegi, kuidas ta sai hakkama omanimelise rallitiimi vedamisega. Õnneks mõistsid ka Tänaku toetajad, et mees väärib uut võimalust. Just see arusaam tõi erineva taustaga inimesed taas kokku: kodumaised rahastajad eesotsas Oleg Grossiga, aastaid mentoriks olnud Markko Märtin ja tema kaudu ka Fordi tiimi boss Malcolm Wilson ning lahtised otsad kokku sidunud Urmo Aava. Nüüd on kõik Tänaku endi kätes.   

Postimees usub, et Ott Tänakust saab tänavu WRC2-sarja valitseja ja ta lõpetab koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga hooaja tšempionina.
Lisaks ootame, et Tänak kerkib ühel oma kolmest WRC-autoga sõidetavast rallist kokkuvõttes esikolmikusse ja teenib 2015. aastaks koha mõnes WRC-sarja meeskonnas.

Kas Kalev/Cramo alistab koduse korvpalli finaalseerias Tartu Rocki jälle 4:0?

Kolmel eelmisel kevadel pole Tartu Rock suutnud finaalseerias võita ühtegi kohtumist. Tänavu näivad aga meeskonnad võrdsemad ning üle aastate teravnevast vastasseisust annab aimu ka Rocki võiduga lõppenud Eesti karikafinaal.

Novembris ja detsembris saavutasid tartlased hea hoo ja tundub, et peatreener Gert Kullamäe on saanud oma käsutusse endale sobiva koosluse. Kalevi senine teekond on kulgenud konarlikumalt, kuid ka sarjad ja vastased on Rockiga võrreldes kõvemast puust. Hooaja esimeses pooles tõeliste tippklubide üle saadud võitusid võib nimetada küll üksikuteks sähvatusteks, kuid nendeni jõudmine eeldab teatud kvaliteeti.  

Postimees usub, et varasemate hooaegadega võrreldes paremini komplekteeritud Rock hakkab Kalevile rohkem vastu ja muudab finaalseeria põnevaks. Kokkuvõttes jääb aga neljandat aastat järjest peale Kalev.

Mitu tiitlivõistluste medalit võidavad epeevehklejad?

Lõppenud aastal tegutsesid Eesti vehklejad justkui põhimõttel «kuld või mitte midagi». Nikolai Novosjolov ja Julia Beljajeva krooniti maailma, epeenaiskond Euroopa meistriks. Mõistagi oleks uuel hooajal medalita jäämine selge pettumus, sest võimalusi on küll ja küll. Kuna Beljajeva oli Eesti koondise neljas number, on igati loogiline arvata, et neljal naisel on võimalus MMil ja/või EMil poodiumile kerkida, lisaks Novosjolovil ja epeenaiskonnal.

Postimees usub, et kui Eesti epeevehklejail on tosin reaalset võimalust medalit võita, siis vähemalt kaks neist ka realiseeritakse. See teeks õnnestumisprotsendiks 16,6, mis pole teab kui ebarealistlik.

Kas Heiki Nabi võidab lõpuks EMil medali?

Kummaline, kuid tõsi: raskekaalu kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi on parim maailmas, kuid mitte Euroopas – ta pole kahe MM-kulla ja olümpiahõbeda kõrval võitnud ainsatki EMi medalit.
Kolmel korral on Nabi jäänud vana maailma tšempionaadil viiendaks, kuid mullu ja tunamullu kaotas juba esimese matši. Teisalt pole midagi katki, kui võita kangematel võistlustel autasusid, lahjematel aga läbi kukkuda – vastupidine oleks nadim.

Postimees usub, et lõpuks suudab Nabi ka Euroopas end maksma panna ja naaseb Soomes toimuvalt EMilt autasuga. Ja kui mitte, võidab medali MMil.

Kas keegi Eesti sportlastest jõuab olümpial esikümnesse?

Eesti talispordi seis on nüüd, mil suur suusakolmik võistlusrajalt lahkunud ja uusi staare pole peale kerkinud, üsna hapu. Medalit ei looda isegi eriline optimist. Isegi esikümnekohta on raske kellelegi pakkuda.
Ajalugu kinnitab, et olümpial individuaalalal esikümnesse murda on keeruline. Lisaks neljale medalivõitjale – Kristina Šmigunile, Andrus Veerpalule, Jaak Maele ja Allar Levandile – on seda suutnud vaid kaks meest: Ago Markvardt (Lillehammer, 5. koht) ja Anti Saarepuu (Torinos 8. koht).

Postimees arvab, et seekord läheb kehvasti, Eestit ootab Sotšis kõigi aegade kehvim olümpia ning keegi esikümnesse ei pääse.

Kas jalgpallikoondis püsib aasta lõpus EM-pileti konkurentsis?

Eelmises jalgpalli EM-valiksarjas play-off’i jõudnud Eesti koondis alustab käimasoleva aasta sügisel 2016. aasta EM-valiktsüklit. Võrreldes eelnevaga on sel korral mängus tunduvalt rohkem finaalturniiri piletid ja kahe aasta pärast madistab Prantsusmaal tiitli eest koguni 24 tiimi.

Võrreldes eelnevate valiksarjadega on Eesti koondises vahetunud ka peatreener ja senise juhendaja Tarmo Rüütli asemel on tüüri juurde asunud rootslane Magnus Pehrsson. Juba peatreeneri ametisse nimetamise pressikonverentsil märkis alaliidu juht Aivar Pohlak, et ees ootab ülimalt tähtis valiksari, kuna finaalturniirile pääsejaid on senisest rohkem ja seega tuleb oma võimalus maksimaalselt ära kasutada.

Postimees usub, et Eesti koondis saab 23. veebruaril soodsa loosi ja püsib nelja sügisese kohtumise järel EM-pileti konkurentsis.

Kas Bernatski loos saab mõne sportlase dopingu­tarvitamine kinnitust?

Detsembris Eestit raputanud endise spordiarsti Vitali Bernatski tunnistus, et tema kaudu on aastate jooksul saanud dopinguaineid mitu kergejõustiklast ja suusatajat, võib viia meie spordiajaloo ümberkirjutamiseni.
Kui alguses võis karta, et isiklikust kättemaksust ajendatuna ajakirjanikele mõned nimed ütelnud Bernatski ei kavatse juhtumi uurimiseks moodustatud komisjoniga koostööd teha, siis tegelikult esitas ta oma jutu kinnituseks tõendeid. Kellegi süüdimõistmiseks sellest aga ei piisa ja kui ükski patune komisjoni surve all ei murdu, ongi kogu uurimine tupikus.

Postimees usub, et Vitali Bernatski ülestunnistusest alanud dopingusaaga sumbub ning ühegi kahtlusaluse dopingutarvitamine kinnitust ei leia. Kahjuks.