Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Nabi jõutreener «Pealtnägijale»: mul puudub motivatsioon edasi töötada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aleksander Jairus. | FOTO: Tairo Lutter / Õhtuleht

Kui Heiki Nabi tõi Eestile Londoni olümpiamängudelt üle poole sajandi taas maadlusmedali, oli Hiiumaa vägilase ja tema treeneri Henn Põlluste kõrval mati ääres veel kolmaski mees, kelle roll Nabi medalivõidus on suuremgi kui paljud arvata oskavad. See mees on jõutreener Aleksander Jairus. Tänases «Pealtnägija» saates räägib Jairus aga, miks tema tee Nabi abiliste rühmast minema viis ning miks ta on sügavalt solvunud.

«Kindlasti on sellest kasu ja see võib täitsa nii olla, et seda medalit ei oleks olnud, kui ei oleks Aleksandrit olnud,» sõnab Nabi. Põlluste lisab: « Jairus oli tubli, aitas käia matinurgal, raputada käsi matšide vaheajal, ütleme – vajalik mees.»

64-aastane Jairus teab omast käest, et piir lubatud ja keelatud ainete vahel on tippspordis õhkõrn. Ülikooli ajal spordiühingus Trud praktiseerinud mees nägi oma silmaga, kuidas Nõukogude Liidu spordisüsteem toodab põhimõtteliselt roboteid. «Vene ajal söödi dopingut, ütleme, nagu saia ja limonaadi, sest ta oli riigi süsteemis. Kui sa tahtsid tõstesaalist minna vetsu, siis oli niisugune vaheruum... nimetati teda suurmeistrite ruumiks ja seal pidevalt süstlad keesid,» kirjeldab Jairus saates. «Ja tookord ei olnud ühekordseid süstlaid ja siis neid süstlaid tuli keeta. Kindlasti oli siis seal saalis üks või kaks kitliga meest, kes jälle kutsusid ühe härrasmehe sinna tuppa, pandi see uks lukku ja tehti talle sutsakas ära ja jälle edasi tõstma.»

Kuigi keelatud ained pole kuhugi kadunud ka tänasest tippspordist, on petturite püüdmine Jairuse hinnangul palju tõhusamaks muutunud. Aga polnud see ei dopinguvastane võitlus ega loodusravi, mis selle mehe spordiringkondades tuntuks tegi. Kui meie esimaadleja Heiki Nabi mõned aastad tagasi kergema kaalukategooria raskekaalu vastu vahetas, tuli hakata lihasmassi kasvatama. Ja appi tõttaski Tallinna Ülikooli raskejõustiku õpetaja Aleksander Jairus. See oli novembris 2011 ning pool aastat hiljem oligi Nabi olümpia medalimees.

«Kui ma varem tegin mingisugusele lihasgrupile üks-kaks harjutust, siis temaga me hakkasime tegema kuskil viite-kuute erinevat harjutust – see tähendab seda, et kui lihasgruppe erinevat moodi treenida, siis nad arenevad rohkem,» selgitab Nabi. «Ta (lihas – toim.) selle ühe ja sama harjutusega harjub ära lihtsalt, enam ei väsi sellest eriti, lihasmälu on harjunud sellega ja nii-öelda need erinevad harjutused siis toovad esile selle, et areng on kiirem ja parem.»

Jairus kinnitab, et tippspordis ja maadluses ei ole tähtis mitte niivõrd see, kui palju sa kangi tõstad, vaid kui targalt sa seda teed. «Kui ratsionaalselt sa kasutad raskust. Kasutad sportlase jõudu,» sõnab ta, lisades, et Nabi puhul oli selles valdkonnas väga suur vajakajäämine. «Suur auk, võib öelda, oli selles valdkonnas.»

Kuid Heiki Nabi uus tõus maadlusmaailma tippu pole tema jõutreeneri jaoks olnud ainult üks lõbus pidu ja pillerkaar. Nüüd, alles nädalapäevad tagasi, teatas Jairus kõigile ootamatult, et tahab koostöö Nabi ja Maadlusliiduga hoopistükkis lõpetada. Miks?

«Mul puudub juba praegu motivatsioon edasi töötada, sellel lihtsalt põhjusel, et see süsteem hakkab ennast ammendama ja mitte midagi ei ole selle heaks ette võetud, et oleks maadlustreeningutel teaduslik kontseptsioon, nii, nagu mina seda näen,» lausub Jairus «Pealtnägijale». Ta on otsekohese ütlemisega mees ning teatab ausalt, et on Maadlusliidu peale solvunud. Nimelt olla ta juba eelmisel aastal välja pakkunud konkreetse treeningplaani mismoodi maadlussporti Eestis edendada, kuid seda lihtsalt ignoreeritakse. Tema hinnangul on kogu süsteem üles ehitatud valedele alustele ning keskendub vaid mõne üksiku tšempioni edule.

«Kogu see tähelepanu on suunatud kolmele maadlejale ja ülejäänutel on nii, et poisid, vaadake, kuidas te hakkama saate. Sponsorid, tähendab, seda argumenteerivad sellega, et meil ei ole nii palju raha, et seda ala arendada ja... aga niimoodi me oleme ju väljasuremisohus,» sõnab Jairus.

Eesti Maadlusliidu presidendile Priit Piilmannile tuleb Nabi jõutreeneri pahameel suure üllatusena. «Siiamaani ma tunnen küll Aleksander Jairust sõnapidaja ja konkreetse mehena. Nii et kui tal on mure, tulgu rääkigu. Kui oleks Maadlusliidule tulnud ettepanekuna mingi uus suund treeningmeetodite näol, siis oleks me seda kindlasti arutanud ja võtnud mingi seisukoha,» sõnab Piilmann.

Aga kana on Jairusel kitkuda ka maadluskoondise peatreener Henn Põllustega. Nii olevat mees tahtnud ka Nabi treeningtsüklisse rohkem oma näpunäiteid sisse tuua, kuid väidetavalt ei võta ka Põlluste teda suurt kuulda.

«Kui ma nüüd päris aus olen, siis ma ei olegi tema treeningmeetodite printsiipidest aru saanud. Võib-olla ma kolmel-neljal korral pakkusin temale niisugust koostöövarianti. Andsin talle isegi niisugused mudelid, kuidas planeerida treeninguid, aga see pandi nagu kappi hoiule,» lausub Jairus.

Põlluste näeb asju teisiti. «Mina ei ole otseselt Jairuse käest ühtegi kirjalikku paberit näinud, olen küsinud, et näita mõnda plaani. Ma olen näinud neid plaane, mida ta on ettevalmistamiseks andnud Heikile laagritesse kaasa, et esimene treening, teine treening, niisugune, aga programmi ja seda, et nüüd hakata koostööd [tegema]… paberi peal ma ei ole näinud ühtegi kriipsu.»

Kogenud maadlustreener ütleb, et avalikkuse ette pole mõtet oma musta pesu enne pesema tulla, kui omavahel asjad sirgeks räägitud. Samas poleks Põllustel midagi selle vastu, kui Jairus meie kõige edukamat olümpiasportlast edasi aitaks: «Aleksander on ikkagi tasemega tõstetreener, et kes siis veel meid saaks aidata paremini. Kui Heiki tahab jätkata, minul selle vastu midagi ei ole.»

Nabi kinnitab, et talle koostöö Jairusega sobib. «Mina olen tegelikult arvamusel, et tema peaks olema minu kõrval, et ta võiks olla mu kõrval. Loomulikult on see tema otsus ja kedagi ei saa sundida selleks, aga ma loodan, et see pahameel, mis on tekkinud, ei ole nii suur, et ta ära jalutab. Ehk on võimalik leida ikkagi kompromiss ja võimalus, et see töö jätkub,» loodab Nabi.

Eks see Jäneda jõutreener üks tavatu ja otsekohese ütlemisega mees tundu olevat. Keegi ju ei eitagi, et tema nõuanded kangitõstmisel on aidanud Nabi nii olümpiahõbedale kui ka maailmameistritiitlini. Aga ehk tasuks tekkinud erimeelsused siiski omavahel ära klaarida. Igatahes on Tallinna Ülikooli õppejõud võtnud nõuks Maadlusliidule selg pöörata ning keskenduda kitarrile ja õppetööle tudengitega.

«Ma ei ole ju mingi asendamatu pühak või jumal,» lausub Jairus. «Kindlasti on, tähendab, noori ja teadusehimulisi poisse, kes hea meelega, tähendab, haaravad ja võtavad samuti õpikud kätte ja arvutid ja. Kellel on vaja, ma võin anda nõu ja ma ei ütle küll kellelegi, tähendab, abist ära.»

Tagasi üles