Kahevõistluse lahkuv juht: mina seda jama kaasa ei tee

Eesti kahevõistlus seisab ristteel. Kas minna paremas või pahemas suunas. Foto: Liis Treimann

Kahevõistlejate peatreener püüab laagrites kala, et poisid süüa saaks.

Eesti kahevõistlus on vajunud rinnuni murede sohu, kust välja saab ronida vaid ühisel jõul. Paraku ühtsust pole. Ühed nõuavad välistreenerit, kelle palkamiseks pole raha, koondisel on võlad kaelas ja need tuleb ära maksta tulevasest eelarvest ajal, mil EOK toetus väheneb. Kõige tipuks teatas alajuht Roomet Pikkor, et tema seda jama enam kaasa teha ei taha ning annab lahkumisavalduse.

Kaks kahevõistluskoondislast on juunioride MMi medalimehed. Nad on noored, nagu kaks ülejäänutki. Nelikule on peagi kuklasse hingamas uus ja andekas põlvkond. Seega peaks kahevõistluse tulevik olema helge, aga ei ole.

Probleemid on paisunud sedavõrd suureks, et Roomet Pikkor otsustas alajuhi ameti maha panna. «Astun kõrvale. Aitab! See, mis täna kahevõistluses toimub, pole jätkusuutlik. Mehed võiksid nelja aasta pärast teha olümpial kõva tulemuse, võidelda medalite eest, aga kui asjad nii jätkuvad, ei jõua me kuhugi.»

Välistreeneriks pole raha

Sasipundar on nii suur, et Gordioni sõlm paistaks selle kõrval lõngakerana. Laupäeval kogunesid alakomitee juhatus ja treenerid Otepääle lõppenud hooajast kokkuvõtteid tegema ning tulevikku  arutama. Koosistumine kestis ligi seitse tundi ja kulges üle pika aja töiselt ehk nagu üks osalistest tõdes: «Keegi ei roninud seekord laua peale jalgu trampima. Asjaosalised hakkasid lõpuks probleemide tõsidusest aru saama.»

Esiteks peatreeneri küsimus. Roomet Pikkori venna Tambeti leping lõppes. Ta oleks nõus jätkama, aga osa koondisest – vennad Pihod – pole temaga rahul ning soovivad uut juhendajat. Välismaalast.

«Visati õhku paari kandidaadi nimed,» rääkis alajuht Pikkor. «Ainult et välistreeneri palkamine sööks ära pool kahevõistlejate eelarvest. Meil lihtsalt ei ole raha, niisiis tuleb oma jõududega hakkama saada.»

Suusaliidu peasekretär Jaak Mae, kes samuti koosistumisel viibis, oli Pikkoriga nõus. «Treener tuleb leida Eestist ning valikut väga ei ole. Kas Tambet Pikkor või Andrus Ilves. Võimalik on muidugi ka see, et suusaliit ei määra peatreenerit, vaid treeneri-asjaajaja. Sel juhul peavad sportlased ise klubi abiga juhendaja palkama.»

Tambet Pikkori sõnul käib kaevikusõda, millele lahendust on raske leida. «Kui koondises on nii suured vastuolud – Pihod teatasid, et minu käe all nad kindlasti ei jätka –, siis ei tea, mis saab.»

Välistreeneri palkamisega – tõsi, ammusest ajast – on seotud teinegi mure: võlg. Kunagi kutsuti Eesti suusahüppajaid juhendama austerlane Martin Höllwarth, kahevõistlejaid soomlane Petteri Kukkonen. Raha nende tasustamiseks võeti suusaliidu reservfondist ja on senini tagasi maksmata. Jutt käib enam kui 200 000 eurost.

Mae sõnul sooviksid teised alad, et suusahüppajad-kahevõistlejad kulutatud raha reservfondi tagastaks. «Samas saan ma aru, et võla tasumiseks puudub võimalus. Küll aga peavad kahevõistlejad siitmaalt tegutsema eelarve piires, ülekulu pole lubatud.»

Eelnev tähendab, et kahevõistlejad peavad olümpiatalve võlad kustutama, selgitas Mae. «Kõik numbrid pole veel kokku löödud, kuid tundub, et üht-teist kulutati liiast. Kahevõistlejail ja teistelgi jäi saamata olümpiaeelsete laagrite raha, mida EOK on alati maksnud, kuid Sotši eel mitte, kuigi see oli eelarvesse sisse kirjutatud. Laagrit ära jätta ei saanud, niisiis kulutati tuleviku arvel.»

Nüüd rahast. Mida ei ole. Vähemalt mitte piisavalt, sest olümpia sai läbi ning EOK toetusest saavad kahevõistlejad tuleval talvel vastavalt tavadele vaid 40 protsenti mullusest.

Kui põlve otsas nokitsemine jätkub, pole suurt lootust tippu jõuda, arvas Roomet Pikkor. «Mullu oli kahevõistluskoondise eelarve 80 000, aga selleks et olla vähegi konkurentsivõimeline, peaks olema minimaalselt 170 000 eurot. Vastasel korral lämmatame lootuse tippu jõuda juba eos.»

Kamba peale 15 paari suuski

Võistlustele ja laagritesse sõidetakse bussiga. Pikkor räägib, kuidas ta peatreenerist vend käib Ramsau laagrites ja MK-etappidel jõgedest kala püüdmas, et poistel oleks värske ja toitev roog laual. «Laskesuusa ja murdmaarahvas hädaldab, et nende suusapark on kesine. Tulge vaadake kahevõistlejate oma – Sotšis oli kolme mehe peale 15 paari, neist osa vaid testimiseks ja treenimiseks. Ja me peame neis tingimustes maailmaga võistlema.»

Tuleval aastal on Eestile MK-sarja ette nähtud kaks kohta, ehk saadakse kolmaski, kuid igal juhul peab võistlustulle, kontinentaalkarika etappidele, saatma ka B-koondise, kuhu lisanduvad noored kahevõistlejad. Mis tähendab, et senise eelarvega ei tulda mingil juhul toime.

Ühesõnaga, Roomet Pikkor on otsustanud alajuhi kohalt lahkuda. «Kõik vaatavad minu otsa, aga mina ei suuda üksinda kõiki probleeme lahendada. Mulle aitab.»

Alakomitee juhatus ei taha vastutada

Roomet Pikkor, kes on aastaid olnud kahevõistluse ja suusahüpete alajuht, ütleb, et välistreenereid võib palgata ja eelarveid koostada milliseid vaid, kuid kust leida selleks raha?

«Täna vaadatakse minu otsa, vastutada ei taha keegi,» vihjab Pikkor Eesti suusaliidu alakomitee juhatusele. Kõrgepalgalised Martin Höll­warth ja Petteri Kukkonen võeti omal ajal ametisse nii, et neile maksku töötasu kes tahes. «Juhatus võttis õilsatel eesmärkidel kohustused ja lükkas teiste kaela.» Raha võeti suusaliidu reservfondist, mis on nüüdseks tühi.

Kindlasti ei saa ühegi alaliidu peasekretäri või alajuhi ülesanne olla sponsoreid leida. Selleks on juhatus, kes pole ju kokku kutsutud suusahüppetehnikat süvitsi analüüsima, vaid ala arengu eest vastutama.

Pikkor on karm: «Praeguses rahalises seisus peaksime olema ausad ning välja ütlema, et meil jätkub võimalusi vaid ühe suusahüppaja ja ühe kahevõistlejaga tegelemiseks. Ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.»

Ka Eesti spordisüsteem saab Pikkorilt kriitikat. «Minu arvates on see vale poliitika, kui toetatakse vaid neid, kes on tippu jõudnud. Kuidas sa tippu jõuad, pole kellegi asi. Nii, ma arvan, hävitatakse mõnigi talent, kes oleks võimeline medaleid tooma.» PM