Aafrika jooksjate müüt mõranes

Kahel sporditeaduste doktoril, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku didaktika lektoril Martin Moosesel ja Etioopia Addis Abeba ülikooli spordifüsioloogia lektoril Diresibachew Haile Wondimul on, mida omavahel arutada. Nad mõlemad on uurinud Keenia jooksjaid. Pildil Wondimu ja Mooses ühise uuringu posterettekandega. Foto: Kalev Saar

Jutud epo-dopingu olematust mõjust Keenia jooksjatele varisesid põrmu.

Kuulus Itaalia jooksutreener Renato Canova, kes on viinud tiitlivõistluste medalini rohkem kui kümme Keenia jooksjat, on korduvalt kuulutanud, et nonde edu ei ole seotud erütropoetiini ehk epoga, ja seda ühel lihtsal põhjusel: epo, mis parandab vere võimet transportida lihastesse hapnikku, ei aita Keenia sportlasi, sest nonde veri on pidevast mäestikus elamisest-treenimisest juba niigi tipptasemele timmitud.

Miks on tal vaja seda kuulutada? Aga seepärast, et imejooksjate poolest kuulsas Keenias on viimase kahe aastaga jäänud keelatud ainete tarvitamisega vahele ligi 20 tugevat sportlast. Samuti seepärast, et nimekaim vahelejäänu, Mathew Kisorio, kellele kuulub poolmaratonis kõigi aegade kolmas tulemus 58.46, on väitnud, et dopingu kasutamine on Keenia jooksjate seas ääretult levinud.

Sama on kinnitanud ka Moses Kiptanui, takistusjooksu kolmekordne maailmameister. Ja seepärast, et maailma antidopingu agentuur (WADA) on korduvalt kritiseerinud, et Keenia spordijuhid pole dopingu vastu võitlemiseks piisavalt ette võtnud.

Hiilgav areng

Arvestades, et erütropoetiin on tõhusaim vahend kestusaladel tulemuste parandamiseks, on arusaadav, miks Canova, kes neli aastat tagasi esines ka jooksukonverentsil Tallinnas, on püüdnud hajutada Keenia jooksjate kohale kogunenud dopingukahtlusi omapoolsete vastuväidetega, et epost pole neile mingit kasu.

Canova ei tea, mida ta räägib. Värske õppeaasta algul Tartu Ülikooli külastanud Etioopia Addis Abeba ülikooli teadlane, spordifüsioloogia doktor Diresibachew Haile Wondimu viis Keenia jooksjate seas läbi uuringu, mis tõestab Canova väidetule risti vastupidist.

Katse iseenesest oli lihtne. Wondimu, kes on teinud tihedalt koostööd Tartu Ülikoolis suvel Eesti ja Keenia jooksjaid võrdleva doktoritöö kaitsnud Martin Moosesega, palus Keenias rohkem kui 2000 meetri kõrgusel Eldoreti spordikeskuses 20 jooksuharrastajal läbida esmalt aja peale 3000 meetrit. Seejärel lasi ta neil süstida endale neli nädalat järjest iga kahe päeva tagant mõõduka koguse erütropoetiini.

Dopingukuuri lõpus palus Wondimu keenialastel joosta uuesti 3000 meetrit aja peale ning uuris, kas ja kuidas nende verepilt ning tulemus muutus. Võrdlusgrupi moodustasid Glasgow’s 20 šotlast, kelle jooksutase oli keenialaste omast märgatavalt nõrgem ning kes elasid ja harjutasid merepinna kõrgusel.

Tulemused olid üllatavad. Kuigi šotlaste hematokriti näitajad ehk vererakkude osa vere üldmahust suurenes epo abil kaks korda rohkem kui keenia­lastel – sest keenialastel oli see näitaja algul juba looduslikult kõrgem –, saavutas hematokrit neil lõpuks ühesuguse taseme, ligi 50 protsenti. Sellele vaatamata parandasid nii šotlased merepinnal kui keenialased mägedes nelja nädalaga oma 3000 meetri tulemust keskmiselt võrdselt – kogunisti kuus protsenti.

Lisaks uuris Wondimu epo-kuuri ajal ka katsealuste enesetunnet. Keenialased rääkisid, et epo tarvitamise ajal tundsid nad end trennis varasemaga võrreldes palju värskemalt ja kergemini. Sellest saab Wondimu sõnul järeldada, et epo avaldab ka soodsat psühholoogilist mõju ning mõjutab ilmselt närvisüsteemi.

Suts – ja valmis!

Kuigi epo kasutamise jäljed kaovad organismist kolme kuni viie päevaga, selgus samade katsealustega tehtud uuringu käigus, et veel kuu aega pärast epo-kuuri lõppu püsis nii šotlaste kui keenialaste jooksutase võrdselt kolm protsenti kõrgemal kui enne kuuriga alustamist.

Wondimu rääkis Postimehele, et Keenia sportlased on dopinguainete kasutamisega väga hästi kursis, kuid vahele jäädes veeretavad süü enamasti oma mänedžeride kaela, väites, et nemad ei tea midagi. Vahele jäänud poolmaratoonar Kisorio on kirjeldanud, et tõepoolest leidub tema kodumaal tegelasi, kes mahitavad dopingut kasutama ning aitavad sellele kaasa, oma tasu abi eest kasseerivad nad aga sportlaste võidetud preemiatest.

Wondimu kinnitas, et nii Keenias kui tema kodumaal Etioopias saab erütropoetiini, mida kasutatakse kehvveresuse ja neeruhaiguste raviks, osta apteegist ka ilma retseptita. Selle manustamine on tema sõnul lihtne: näiteks kõik tema katsealused süstisid seda oma kõhupiirkonda ise. Oluline on doosiga mitte liialdada, lisas ta, sest vastasel juhul kasvab vere viskoossus ning suureneb trombide tekke oht.

Kuigi võrreldes kümnendi-pooleteise taguse ajaga, mil epo pruukimine näis rattaspordis lausa igapäevane, on uudiseid epo kasutamisega sisse kukkunute kohta jäänud vähemaks, pole lahing epo pruukijate vastu sugugi võidetud. Wondimu teab, et petised kasutavad jälgede peitmiseks füsioloogilisi lahuseid ja süstivad minidoose, mida on keerulisem avastada, ning mõned leidlikumad esitavad koguni tõendeid fiktiivsete operatsioonide kohta, mille käigus tekkinud probleemid olla nõudnud erütropoetiini manustamist. Tema Keenias tehtud uuring on üheks sammuks selles suunas, et töötada lähiajal välja usaldusväärne geneetiline test, mis aitab spordis epo kasutajaid kinni püüda.

Seni on testijad pidanud lähtuma sportlaste verepassi näitudest, mis dopinguga manipuleerijate edusamme arvestades tikuvad ajale jalgu jääma.