Hetkel, kui kellad kuulutavad 2015. aasta algust, saab Rein Taaramäest klubi Astana jalgrattur. Senimaani tuleb tal aga kanda Cofidise vormi, kuigi hooaeg on ammu lõppenud. Taaramäe ei tea täpselt, mis teda Astanas ees ootab, kuid on kõigeks valmis. Optimismi puudumises ei saa teda kindlasti süüdistada.
«Puhkan ja käin pisut rattaga sõitmas,» räägib Taaramäe ja lisab, et sebimist on piisavalt. «Pean omanimelisele rattaklubile sponsoreid otsima ja muud sellist.»
Äsja helistanud semu ja uuest aastast ka klubikaaslane Tanel Kangert ja palunud Cofidise särke, mida Tallinna jalgrattalaadal müüki panna. Raha läheks heategevuseks, osa ka koduküla Vändra rattaklubile.
Müüki lähevad viimased Cofidise särgid – uuest aastast oled ju Astana mees –, seega eksklusiivne kaup, võite hinda tõsta.
Minu Cofidise särke enam tõesti ei saa, Gert Jõeääre omi küll, tema ju jätkab ses klubis. Samas kurdetakse, et Jõeääre särgid on liiga suured. Nojah, minu omad olla taas liiga väikesed.
Lõikasid hooaja pärast MMi kui noaga läbi. Kas adrenaliin on veel kehas ja näed unes, kuidas Hiina velotuuri sõidad?
Hiina tuuri tahaksin hirmsasti sõita, paraku ei saanud Cofidis starti. Hooaja lõpus polnud sobivaid sõite – üks oli, Prantsusmaa karika etapp, ja selle võitsin. Helistasin bossile ja ütlesin, et ei taha tasamaa sõitudel aega raisata, sel pole mõtet. Üle pika-pika aja saan aasta värskes olekus lõpetada ja täiesti puhanuna uueks hooajaks valmistuma hakata.
Aastaga jäin rahule – sain kaks võitu ikkagi. Ja uue klubi. Ent mis tähtsaim – pärast Tour de France’i käis sees justkui mingi klõks ja hakkasin end ka võidusõitudel väga hästi tundma. Loodetavasti see tunne jätkub uuel aastal.
Sõidad ringi ikka veel Cofidise vormis?
Rattamaailmas on asjad lihtsad – leping algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Seega olen aastavahetuseni Cofidise palgal ja pean ka punast vormi kandma. Isegi Astana esimestes laagrites, mis veel tänavu toimuvad, pean Cofidise särgis trenni tegema. Kui ei teeks, saaks Cofidis kohe hea põhjuse leping lõpetada ja pisut kokku hoida.
Tanel Kangert ehmatas MMil Astana-rahva ära, kui kuulutas, et Taaramäele tuleb kahes suuruses vormid valmistada, sest ta on talviti kümme kilo raskem. Tegi minu kulul nalja, sest mina itaalia keelt, milles jutt käis, ei oska.
Palju sul praegu tegelikult ülekaalu on?
Neli kilo, sest kaks nädalat sõin seda, mida tavaliselt ei tohi – hamburgereid ja šokolaadi. Aga need kilod tulevad kergelt maha.
Kuidas sul Astana teise töökeele ehk vene keelega on?
Kehvasti. Ne pogovorju, või kuidas see oli... Ei räägi, ühesõnaga. Jah, neid kolmetähelisi sõnu tean, mis iseenesest ajapikku eestikeelseteks on muutunud, aga nendega asju ära ei aja. Samas ma ei muretse, sest Astanas on koos rahvusvaheline seltskond ja jutt korratakse inglise keeles üle. Küll aga loodan itaalia ja vene keele pisut selgemaks saada, ehk läheb tulevikus vaja. Et siis palgale lisaks saan tasuta keelekursuse.
Kas palk on Astanas normaalne või pead Monacost välja kolima ja täissuitsuvorsti asemel poolsuitsuvorsti sööma?
Palk pisut langes, sestap tuleb elustiili pisut muuta. Saan Monacos siiski edasi elada, lubada endale kõike, mida vajan, ega pea muretsema.
Kiitsid Astana rattaid, pidid olema maailma parimad. Millal enda oma kätte saad?
Kuus aastat sõitsin Lookiga, nüüd saab näha, kuidas Specialized, mida peetakse parimaks, mulle sobib. Kuna Astana baas on minu kodu kõrval Nice’is, siis loodan seadistused teistest varem ära teha ja ratta enne teisi kätte saada.
Valdav osa astanalasi, muide, elab minu piirkonnas – nooremad mehed Nice’is, kõrgemapalgalised Monacos. Hea on ka see, et saan kasutada Astana massööri teenust. Varem pidin ise maksma, 80 eurot kord. Kusjuures see oli soodushind jalgratturitele, Monaco vanuritelt kasseeriti kolmandiku võrra rohkem.
Kas Astanast vallandatud vendade Inglinskite vahelejäämine dopinguga sind ettevaatlikuks ei teinud?
See, et nad vahele jäid, polnud rattamaailmale üllatus, sest nad sähvatasid aeg-ajalt kahtlaselt. Maksim näiteks ei teinud väiksematel sõitudel midagi, siis võitis äkitselt Liege-Bastogne-Liege’i, pani lõpuga isegi Vincenzo Nibalile ära. Hea, et mehed vahele jäid, see näitab, et dopingut väga pruukida ei saa.
Kuidas ratturite siseringis säärasesse vahelejäämisse suhtutakse? Astana meestele vaadatakse viltu?
Astanale, väga tugevale klubile, pole see tõesti hea, annab rivaalidele põhjuse halvasti öelda. Ei, ise ma ei muretse ega pelga Astana süsteemi. Ma ei saakski EPOt pruukida, sest jääksin kohe vahele – verepassi näidud ju muutuvad.
On sul selge, kuidas töö Astanas käima hakkab, kes treeningplaanid koostab?
Eks esimeses laagris ole näha, seni ei kujuta ette. Praegu sõidan end vaikselt sisse, novembris hakkan rohkem harjutama. Tahan olla heas konditsioonis, kui õige ettevalmistus algab.
Sa võid foorumitest, muide, lugeda, mida oled viimastel aastatel valesti teinud ja milline oleks õige tee tippu – hulk fänne teab täpselt, kuidas asjad käivad.
Ei kahtlegi selles. Kui käid korvpalli vaatamas, siis näed hulka supertreenereid, kes, õllepurk käes, on märksa targemad kui Tiit Sokk või Gert Kullamäe.
Oled sa hakanud tulevaks aastaks eesmärke seadma ja kaaluma, millistel võidusõitudel osaleda sooviksid?
Vaikselt ikka. Astana on World Touri klubi ja seetõttu on kalender mitmekülgsem. Leian, et võiksin väiksematel võidusõitudel, kus valmistutakse suurtuurideks, proovida midagi ära teha. Tahaksin hoos olla juba veebruaris-märtsis, kuid palju sõltub sellest, kas Itaalia velotuuri sõidan või mitte. Suurtuuril, kus ilmselgelt pean liidreid abistama, tuleb olla tippvormis.
Kuidas Rein Taaramäe rattaklubil läheb?
Kenasti. Mul endal pole küll aega asjaga tegeleda, kuid meie treenerid on väga head. Tahame pakkuda noortele eelkõige liikumisrõõmu, võimalust koduseinte vahelt välja tulla. Me ei pingesta kedagi, et võita on vaja ja tulemust teha. Kui tuleb talent, kes tahab tippu jõuda, siis ta ka jõuab, selles pole kahtlustki.
Rahvast ühistreeningutele Tartus enam ei kutsu?
Ei. Ning vabandan kõigi fännide ees. Ühistreeningud, kus kõik said koos minuga sõita, olid ääretult toredad, kuid rahvast kogunes liiga palju, üle saja inimese, ning ma ei soovinud nende eest vastutada. Kui midagi juhtuks, poleks mina küll süüdi, aga Postimees kirjutaks ikka, et näe, Taaramäe treeningul juhtus see ja teine.
Oled elukaaslase juba tanu alla viinud?
Oleme Hannaga kihlatud, pulmad toimuvad aasta pärast oktoobris. Kus? Jätame esialgu enda teada.