Odaviskaja Risto Mätas lausus tänases ETV saates «Pealtnägija», et on mitu aastat plaaninud boikoteerida Eesti meistrivõistlusi. Eesmärgiks on tähelepanu juhtimine kergejõustikuliidu rahastamispõhimõtetele ning alaliidu tööle.
«Pealtnägija»: rahastamise pärast pahased sportlased tahtsid Eesti meistrivõistlusi boikoteerida
21. oktoober 2015, 21:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On olnud plaan, et laseme end (võistluste alguses – toim) ära tutvustada ja lihtsalt ei viska,» rääkis Mätas saates. «Mul on olnud alaliiduga päris palju negatiivseid kogemusi, ma ei näe positiivset suunda. Kergejõustik hääbub, tippsport hääbub, meil pole järgmist Kanterit kuskilt võtta ja tuleks toetada neid, kes on,» lausus Mätas.
Mätas oli Eesti tippsportlastest siiski ainus, kes oli nõus ekraanil esinema, kuid lisaks talle oli alaliidu suhtes kriitiline ka kogenud treener Mehis Viru. Mätase etteheited puudutasid nii Balti matši auhinnarahade väljamaksmist kui ka seda, et EOK makstavast rahast ei jõua kõik sportlasteni. Viru mainis, et EOK makstavast 16 000 eurost saab sportlane alaliidu kaudu kätte vaid 10 000 eurot.
Kergejõustikuliitu juhi Erich Teigamägi sõnul tulid suur osa süüdistusi talle üllatusena ning talle meeldiks näha, et sportlased räägivad probleemide korral temaga silmast silma. «Kui mulle tullakse vastu ja küsimuse peale, kuidas sul läheb, öeldakse, et läheb hästi, kõik on korras, siis ma ei saa ju teada, kas inimesel on tegelikult muresid. Ma pole selgeltnägijate tuleproovi saatest läbi käinud,» selgitas Teigamägi.
Osa rahast ühisesse katlasse
Hiljuti Postimehega samal teemal rääkinud Teigamägi lausus siis, et kõigi vajaduste katmiseks ainult EOK toetusest ei piisa ning nagunii tuleb juurde leida lisaraha. Kuid lisaks on veel üks oluline detail – alaliidult saavad toetust ka need sportlased, kes ühel või teisel põhjusel pole vastavaid nõudmisi täitnud, kuid alaliit loodab, et nad on ikkagi võimelised tiitlivõistlustele jõudma. Lisaks hõlmab kergejõustikuliidu toetuste süsteem ka MMi ja EMi normi täitnud sportlasi.
Seepärast suunataksegi osa EOK-lt tulnud raha ühisese katlasse, mille abil rahastatakse kõiki sportlastele vajalikke tugiteenuseid ning kindel summa läheb ka sportlastele stipendiumideks. Tugiteenuste paketist saavad abi ka tiitlivõistluste perspektiiviga, kuid erinevatel põhjustel EOK toetusprogrammi mittemahtuvad sportlased.
Mõistagi võib just see ajada nii mõnegi sportlase harja punaseks – miks toetatakse tema väljateenitud raha eest teisi? Seejuures unustatakse tihti, et paljud nüüdsed normitäitjad on kunagi ka ise ühiskatlast abi saanud.
Täiendatud kell 21.50
Pärast saate eetrissejõudmist edastas kergejõustikuliit meediale viie sportlase arvamused, kellest Rasmus Mägi ja Gerd Kanteri seisukoha on Postimees juba eraldi artiklites avaldanud. «Kõik viis sportlast on sealjuures sellised, kes on olnud aastaid ühisrahastussüsteemis sees, võitnud tiitlivõistluste medaleid ning teavad süsteemi toimimise põhimõtteid. Allpoololevad tsitaadid on sportlaste personaalsed seisukohad ning esitatud sportlaste initsiatiivil ja muutmata kujul,» rõhutas alaliit.
Grit Šadeiko: «Oma treeninggrupiga oleme enda jaoks rahastussüsteemi selgeks teinud ja seejuures ei pea ma vajalikuks, et ükski meie treeninggrupi väline sportlane või treener võtab sõna kõigi A-normiga sportlaste eest. Oleme oma asjad alaliidu või EOK-ga alati läbi rääkinud ja arusaadavad hoidnud. Minul kellelegi pretensioone pole olnud ja rahad on süsteemile vastavalt liikunud, alaliit on võimaluste piires toetanud ja meie heaolu eest seisnud. Minu arvamuse kohaselt on näiteks EM-i taseme toetuse olemasolu Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline.»
Ksenija Balta: «Mina olen olukorraga rahul ja ma hästi ei saa aru, milles praegu probleemi nähakse. Minu kogemus sportlasena on hoopis see, et kergejõustikuliit on teinud väga palju selleks, et sportlastel oleks parem. On olemas stabiilne süsteem, mis toimib juba pikka aega. Samas kui vaja, ollakse paindlikud ja tehakse erandeid. Kergejõustikuliit on mulle alati abikäe ulatanud, ka rasketel aegadel. Ka siis, kui mul pole viimasel ajal silmapaistvaid tulemusi olnud, ikkagi on leitud võimalused toetamiseks. Alaliit aitas rahastada ka mu põlveoperatsiooni ja taastusravi. Jah, raha on alati vähe, aga sellegipoolest on asi alati toiminud, koostöö on hea. Mul ei tule mõttesse ka sellist asja, et kergejõustikuliit võiks sportlasi kuidagi koorida, kindlasti mitte, see ei tule kõne allagi.»
Märt Israel: «Minu suhted kergejõustikuliiduga on väga head ja alati on olnud võimalik kõikidel teemadel arutada. Alaliit aitas katta minu mõne aasta taguse operatsiooni ja sellel aastal tehtud operatsiooni kulusid. Sel perioodil, kui olin vigastusega võistluspausil, on mul ikkagi olnud tagatud tasemetoetus. Probleeme ju pole, süsteem toimib ka nendel aegadel, kui värsket tulemust parajasti pole, aga abi kõige rohkem tarvis. Sportlase jaoks on see kindlustustunne ja tugi tähtis.»