Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/11/14/3522517t1h48e8.jpg)
/nginx/o/2015/12/07/4776015t1h8ef9.jpg)
Rahvusvaheline suurmeister on kõrgeim Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) antav tiitel ehk iga maletaja unistus. Suurmeistriks saab maletaja siis, kui tema reiting on üle 2500 punkti ja ta on suutnud täita kolm FIDE normi. Tiitel on eluaegne. FIDE edetabelisse kuulub Eestist praegu viis suurmeistrit, Eesti esinumber on Kaido Külaots. Teel suurmeistrite sekka on vaid 18-aastane Ottomar Ladva, keda Külaots on kolm aastat treeninud ja kellel näeb suurt tulevikku.
«Aastal 2012 sügisel saime kokku mina, tema, Ottomari isa ja ühine tuttav, kes meid kokku viis,» sõnab Külaots. «Selleks hetkeks oli Ottomar saavutanud juba korraliku malelise taseme ja sealt oli vaja edasi minna. Nad arvasid, et mina olen sobiv treener.» Ladva on koostööd teinud ka Jaan Ehlvestiga, samuti on teda aidanud Ülar Lauk.
Koostööst saab kasu ka õpetaja ise, treeningud toimuvad igapäevaselt Skype’i vahendusel, sest üks elab Tallinnas, teine Haapsalus. «Sain endale hea sparringupartneri. Korraga teeme trenni umbes poolteist tundi korraga. See hõlmab nii sparringut ehk välk- või kiirpartiid ette antud teemal. Proovime näiteks mängida mingit Ottomari jaoks uut avangut, mida ta omandada tahab. Või siis lihtsalt teen talle ettekande mingil konkreetsel teemal. Avangule paneme rohkem rõhku, sest malemäng algab ju avanguga. See on koht, kus tuleb põhiline hulk tööd ära teha, tuleb leida ka omi ideid, mida teised ei tea.»
Samuti tehakse treeninglaagreid, kus tegeletakse lisaks maletundidele ka üldkehalise ettevalmistusega. «Olen viimasel ajal täheldanud, et Ottomarile meeldib ka füüsiline sport. Laagrid on kohtades, kus on sportimisvõimalused ning puhkamisvõimalused nagu Pühajäreve Spa. Malelaud, kell ja nupud on samuti kaasas ja sellele kulub päevas umbes kuus tundi,» räägib maletaja.
Tee suurmeistri tiitlini
Kevadel keskkooli lõpetav Ladva seisab Külaotsa sõnul teelahkmel, suurmeistri tiitel on üks eeldus, et malega edasi tegeleda ja kuskile jõuda. Rahvusvahelise meistri tiitlit kandev Ladva on sellele lähedal. «Suurmeistri norm on järgmisel aastal eesmärgiks. Selleks tuleb tal veel kahel korral see norm ära täita, üks on olemas. See tiitel annab talle paremad võimalused turniiridel: makstakse kinni elamine, toitlustus ja sõit. Samuti aitab turniiridele peale saada. Balti tsooniturniir on jaanuaris üks võimalus suurmeistri norm täita, seal peaks olema üksjagu suurmeistrid kohal, mis on eelduseks, et turniir kvalifitseeruks normi täitmisele. Ja Viljandi turniir. Maleolümpia samuti, kus Ottomar mängib, kuigi hetkel ei tea, mis lauda ta mängib,» selgitab Külaots.
Oluline on ka rahaline pool, kus Ladvat on toetanud eelkõige perekond, aga alaliidu kaudu ka EOK. «Ottomari pere toetab ja nad ei karda, et poisist äkki saabki maletaja. Aga toetuste saamisel, näiteks EOK stipendiumid, olid Ottomaril selleks ajaks juba mingid tulemused medalite näol ette näidata. Euroopa kiirmale ja välkmale medalid on talle ka rahaliselt midagi tähendanud. Eelkõige on vaja mängida välisturniire, mis nõuab raha. Eestis pole sellisel tasemel turniire, mis tema arenguks vajalik oleks.»
Aasia hirmuäratav pealetung
FIDE reitingus on Ladval lisaks kahel korral normi täitmisele vaja saada sada punkti juurde, siis võib rääkida suurmeister Ottomar Ladvast. «Nii noorelt ei ole Eestis keegi seda normi täitnud. Loodan, et selle tiitliga tema ambitsioonid ei lõpe,» ütleb suurmeister Külaots, kes ise pälvis võimsa kõlaga tiitli 25-aastaselt. «2016. aasta on Paul Kerese aasta (möödub 100 aastat Kerese sünnist – M. G.) ja ma loodan, et sel aastal tuleb häid uudiseid.» FIDE nimetas algava aasta ka rahvusvaheliselt Paul Kerese aastaks.
Hiljuti mängis Ladva noorte MMil, kus sai 22. koha. Seal jäi treener Külaotsale silma uus trend – Aasia maletajate väga suur pealetung. India noored võitsid MMil koguni 11 medalit. «Eelkõige India, aga ka Hiina maletajate totaalne domineerimine ajas ausalt öeldes hirmu nahka. Lapsed pannakse juba väga noorelt internaatkooli ja tehakse iga päev meeletult trenni,» ütleb Külaots. «Sealt sõelutakse massist parimad välja. Eestis peame mõtlema, kuidas seda kvalitatiivselt tasa teha.»
Külaots ise on jätkuvalt professionaalne sportlane. «Mul on oma sportlikud ambitsioonid veel alles. Et suhted alaliiduga on jätkuvalt keerulised, jääb osal turniiridel mängimata. Aga järgmisel aastal lisaks tavapärastele rahvusvahelistele turniiridele ja liigadele, kus ma mängin, tahan Kosovos mais peetaval EMil hästi esineda,» avalikustab ta. EM on ühtlasi eeldus pääsemaks maailma karikale.
Profimaletaja elu
/nginx/o/2015/12/07/4776539t1h1c5b.jpg)
Külaots mängib sügisest kevadeni kestval hooajal eri riikide liigades, kus esindab erinevaid klubisid. «Males on tõesti selline süsteem võimalik. Mängud toimuvad üldiselt nädalavahetuseti. Osalen veel Soome liigas, samuti Taanis, Rootsis ja Norras, ent Prantsusmaal ja Soomes kõige tihemini. Paar aastat tagasi mängisin ka Türgi, Kreeka, Islandi liigades,» räägib maletaja.
Klubi maksab mängijale vastavalt kokkuleppele iga partii eest kindla summa. Lisaks kaetakse kulud, lend, elamine. Eestis toimib klubisüsteem asjaarmastajate tasemel. «Võib-olla tekib mul enda klubiga tekkida soov Eesti meistrivõsitlustel mängida. Oleks tore kui ka Eesti klubindus elavneks ja rohkem klubisid osaleks Eesti meistrivõistlustel.»
Turniiridel mängivad õpilane ja õpetaja tihti ka omavahel. Külaots ütleb, et on Ladvalt nii mõnelgi korral kaotuse saanud. «Kusjuures tihti oleme kohtunud just viimases voorus. Mingi aeg kannatasin ikka pigem mina, kui me kohtusime, sain paar partiid pähe ja siis mõtlesin küll, et mis nüüd siis ja kes keda õpetab,» sõnab suurmeister naerdes. «Aga viimasel korral Pühajärve kiirmaleturniiril võitsin teda viimases voorus, pean ikka vaatama, et kord päris käest ei lähe.» Tõsinedes tunnistab Külaots, et niisama pole ta Ladvale kunagi võitu kinkinud. «Mõni õpilane ja treener teevad iga kord viigi, me oleme ikka tõsiselt võtnud. Meil ikka üldiselt läheb mänguks, võtame partiist alati maksimumi,» kinnitab ta.
Vastase mõjutamine
Et male on kahevõitlus inimene inimese vastu, tuleb ette ka vastase töötlemist. «Ühed on psühholoogilisele mõjutamisele vastuvõtlikumad kui teised. Mõni teeb kogu aeg grimasse, 100 nägu minutis, mõni keerutab üleolevalt malenuppu sõrmede vahel. Oma oleku või maneeridega püütakse vastane rivist välja viia. Rääkimine on mängu ajal ju keelatud, seega leitakse muid mooduseid,» räägib ta. «Mina väga ei kasuta seda.»
Külaots lisab, et Ladva vastu mängides pole ta kunagi proovinud nooremat vastast mõjutada. «Tema on selles osas väga tugev. See ongi üks Ottomari plusse, et ta on psühholoogiliselt väga stabiilne, teda ei saa niimoodi endast välja viia. Ta ei tunne mängu ajal mingit aukartust endast vanemate ees, tema mängib ikka nii, nagu tema mängib. Võib-olla oleks vahel pidanud rohkem proovima,» tunnistab Külaots naerdes.
Naiste male ja Mai Narva
/nginx/o/2015/12/07/4776547t1hfc5c.jpg)
Kui Külaots ise turniire mängib, tahab ta neile kaasata ka Ladvat ning teist noort tulevikulootust Mai Narvat, keda ta samuti aitab. Äsja 16-aastaseks saanud Narva tuli eelmisel aastal pikas males Euroopa meistriks. «See on esimene noorte tiitel klassikalises males Eestile pärast minu «sada aastat» tagasi saadud pronksi,» teab Külaots. «Maid treenin samamoodi Skype’i vahendusel. Eeldusi tal on ja naistel tasub malet mängida, maailmas on naiste male täies elujõus,» kinnitab Külaots. «On, mille poole püüelda, tihti on suurtel meeste turniiridel naistele kopsakad eriauhinnad ja naised võivad ära võtta nii põhiauhinna kui neile mõeldud eriauhinna.»
Maleolümpial on samuti küll eraldi meeste ja naiste arvestus, ent meeste turniir on lahtine, ehk seal võivad mängida ka naised. «Nagu Ottomariga, samamoodi püüan tedagi järgmisel aastal enda turniiridele kaasata,» ütleb treener õpilaste kohta. Külaotsa sõnul on laste seas veel nooremaid maletajaid, kes samuti võivad läbi lüüa.
Lisalugu
Keerulised suhted alaliiduga
Eesti males on jätkuvalt keerulised ajad, tippmängijate suhted alaliiduga on pehmelt öeldes keerulised juba aastaid. «Tippmale koha pealt pigistab king hästi kõvasti. Viimane maleolümpia, kus Eesti oli väljas tol hetkel tugevaimas võimalikus koosseisus oli aastal 2010, kus saadi 26. koht,» vaatab Eesti esimaletaja Kaido Külaots ajas tagasi. «2012. aastal Istanbulis ei osalenud optimaalne koosseis ja Eesti sai 80. koha. 2014. saadi 79. koht, seega võib täheldada teatud progressi,» sõnab ta läbi iroonia. «Kui me samas vaimus edeneme, saavutaksime me vähegi arvestatava koha siis, kui mina enam ammu ei mängi.»
Külaotsa sõnul on maleliit pannud kogu rõhu noortemalele ja see, mis toimub tipus, neid ei huvita. Maleliidu ja tippmängijate visioon lahknevat totaalselt. «Suhtlemise puudus liidu ja tippmaletajate vahel on viinud selleni, et kvalifitseerumine Eesti koondisesse on sellistel alustel, mis ei toimi. Suurmeistrid on järjest kõrvale jäänud tiitlivõistlustelt. Ideaalses maailmas peaksid riiki esindama parimad.»
Külaotsa koostöö alaliiduga piirdub hetkel noortetreenerina tegutsemises. «Tahan aidata noorte arengule kaasa ja kui see kohati toimub läbi maleliidu, siis ma lepin sellega, samas pole ma male üldise seisuga kindlasti rahul,» lisab ta. Tippmalet on tema sõnul Eestis vee peal hoidnud MTÜna tegutsev Eesti Male Toetusühing.