Anti Saarepuu, Eesti suusaajaloo edukaim sprinter, saab aeg-ajalt telefonikõnesid, mille peale tal tuleb öelda paraku «ei». Ei-ei, asi pole siin selles, et nüüd, mil lumi maha tulnud, oleks ta ladu Tallinnas Pirital suusamäärdeist ja -varustusest üleöö tühjaks saanud. Asi on hoopis selles, et pärast seda, kui ta tunamullu kevadel tippspordiga lõpparve tegi, on ta tõusnud isehakanud suusatajate silmis hinda suusatreenerina. Arusaadav: lõppeks jäi ta kontole sprinterina Torino olümpia kaheksas ja aasta varem MM-võistlustel kümnes koht. Need on tulemused, millest Eesti praegused paremad sprinterid võivad üksnes unistada, ja tulemused, mis tekitavad tema kui tegelikult vähekogenud juhendaja vastu usaldust.
Tellijale
Tahate head suusatreenerit? Aga palun, valige!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.