Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tahate head suusatreenerit? Aga palun, valige!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Endisele tippsuusatajale Anti Saarepuule meeldib harrastajate juhendamine. «Saad peale tööd viibida värskes õhus ja looduses, saad anda inimestele edasi suusapisiku ja õpetada, et nad suusataksid tehniliselt õigesti,» põhjendab ta. | FOTO: Eero Vabamägi
Treenerite edetabel. | FOTO: tabel

Anti Saarepuu, Eesti suusaajaloo edukaim sprinter, saab aeg-ajalt telefonikõnesid, mille peale tal tuleb öelda paraku «ei». Ei-ei, asi pole siin selles, et nüüd, mil lumi maha tulnud, oleks ta ladu Tallinnas Pirital  suusamäärdeist ja -varustusest üleöö tühjaks saanud. Asi on hoopis selles, et pärast seda, kui ta tunamullu kevadel tippspordiga lõpparve tegi, on ta tõusnud isehakanud suusatajate silmis hinda suusatreenerina. Arusaadav: lõppeks jäi ta kontole sprinterina Torino olümpia kaheksas ja aasta varem MM-võistlustel kümnes koht. Need on tulemused, millest Eesti praegused paremad sprinterid võivad üksnes unistada, ja tulemused, mis tekitavad tema kui tegelikult vähekogenud juhendaja vastu usaldust.

Põhjus, miks Saarepuu on üksikute suusahuviliste palvetele hakata end juhendama ära öelnud, seisneb selles, et tal on käed-jalad niigi tegevust täis. Lisaks põhitööle Skiwax Europe esinduses, mille omanikud on pärit Moskvast, juhendab ta Pirital kaks korda nädalas Suusahullude treeningurühma ning jagab näpunäiteid nii mitmegi ettevõtte harrastajaile, kes soovivad valmistuda kuu aja pärast sõidetavaks Tartu maratoniks. Individuaaltrennide juhendamiseks ei jätku lihtsalt aega.

Aga suusahuvilistel, kes seni veel treenerita, ei maksa kurvastada. Eestis tegutseb ligi kakskümmend suusatreenerit, kellelt lihtsurelikest tavakodanikud saavad käia õhtuti pärast tööpäeva või õpinguid nõu ning kogemusi hankimas (vt tabel). Ja nagu näitab Postimehe küsitlus nonde treenerite seas, leidub ligi kümmekond sellist juhendajat, kelle oskusi ja teadmisi hindavad nende kolleegid isegi kõrgemalt kui Saarepuu omasid. Seda, nagu selgus, ennekõike seetõttu, et Saarepuul läheb treenerina alles teine talv, samas kui paljude teiste staaž küünib kümne aastani ja isegi üle selle.

Häirivad lapsevanemad

Harrastajate juhendajad hindasid endi seas kõige kõrgemalt Sparta spordiseltsi kogenud treenerit, Albertville’i ja Lillehammeri taliolümpial võistelnud Jaanus Teppanit. Eranditult kõik paigutasid ta kogemuste, oskuste ja teadmiste poolest Eesti absoluutsesse tippklassi. Teppani järel jäid napilt teist kohta jagama tema noorem poeg, Tartus Suusahulle juhendav endine Eesti sprindikoondislane Vahur Teppan ning Tallinnas Pirital CFC klubi suusatajaid treeniv Riho Roosipõld.

Paljud, kes harrastajaid juhendavad, treenivad põhitööna hoopis noorsportlasi. Täiskasvanutega tegelemine toob neile argirutiini vaheldust. Roosipõld, kes ühena vähestest on jaganud harrastajad kahte gruppi, algajateks ja edasijõudnuteks, tõdeb, et täiskasvanutega on trennis isegi huvitavam kui lastega, sest nad mõtlevad rohkem kaasa ja püüavad süveneda, sellal kui noored toimivad sageli lihtsalt robotlikult. Liiati on Roosipõld avastanud, et täiskasvanutega töötamisest võidab temagi – see on arendanud temas oskust seletada tehnika nüansse eriti täpselt ja põhjalikult.

Pärnu Jõulu suusaklubi treener Kadri Madissoo võtab täiskasvanutest suusahuviliste juhendamise plussid kokku ühe lausega: «Kõige tähtsam asi – harrastajatel ei ole vanemaid.» Ta ei salga tõsiasja, et iga noortetreener võib rääkida paar lugu üliambitsioonikaist emadest-isadest, kes treeneri elu hirmus raskeks teevad. Täiskasvanute juhendamine annab tema sõnul seevastu alati mõnusa tunde ja toob juurde energiat, sest need, kes suurest peast trenni tulevad, moodustavad enamasti sõbraliku ja positiivse seltskonna.

Loomulikult leidub ka harrastajate hulgas neid, kes tulevad suusatrenni suurte eesmärkidega. Eiko Toom Sparta spordiseltsist, kes on samuti jaganud huvilised algajaiks ja edasijõudnuiks, tunnistab, et kaks-kolm tema paremat hoolealust peaks võimete poolest suutma sõita Tartu maratonil esisaja piirile. «Trenni tehakse ikka päris kõvasti,» nendib ta. «Ega siin nalja ole. Tahtejõudu, tundub, meestel on. Ise küll niimoodi treenida ei jõuaks.» Tema sitkemad sõitjad suusatavad aastas kuni 2000 kilomeetrit.

Kus on naise luba?

Seevastu Suusahullude eestvedajaid Vahur Teppan lausub, et tema superfanaatikuid trenni eriti ei taha. Sest ta ei poolda harrastusspordis suurte tulemuste tagaajamist – see ei ole tema hinnangul normaalne. «Kui mõni on palunud, et kavandaksid talle viis trenni nädalas, olen naljatamisi küsinud, et tahan tema naiselt selleks kirjalikku luba,» räägib Teppan. «Sest äkki on inimene kohusetundlik...» – ja hakkabki hullupööra treenima ning lõpetab ülekoormusega. Teppani innukamad hoolealused harjutavad seitse kuni üheksa tundi nädalas, kuid korraliku sportliku arengu saavutamiseks piisab tema sõnul kuuest tunnist.

Harrastajate treenereil pole eales lootust, et mõni nende õpilane võiks kunagi jõuda MM-võistlustele või olümpiale. Aga seda nad ei ootagi. Enamikule piisab sellestki, kui nad näevad, mismoodi täiskasvanud mees või naine, kes sügisel ei püsinud rullsuuskadel õieti püstigi, õpib talveks suuskadel kenasti libisema. «Mõningad asjad jõuavad tavainimestele raskelt kohale, näiteks see, kuidas keharaskust üle kanda,» lausub Karli Veelain, Suusahullude treener Tallinnas Nõmmel. «Aga siis, kui näed arengut, kuidas su õpetus on midagi muutnud – see annab hea tunde.»

Seesama võimalus oma silmaga näha, kuidas lihtsate inimeste suusaoskus paraneb, motiveerib harrastajatega tegelema ka Anti Saarepuud. «Ma ei tee seda raha pärast,» kinnitab ta. «Mulle teeb kõige rohkem rõõmu, kui inimene on saanud põhitõed selgeks ja tehnika käppa ega kurda enam, et suusatamine on raske, vaid naudib seda.»

Ent mis siin salata, eks ole harrastajate juhendamisel ka raha mängus. Nii Roosipõld CFCst kui ka Alutaguse suusaklubi treener Janek Vallimäe tunnistavad, et harrastajaist õpilased on otsest kasu toonud. Nende sekka on nimelt sattunud selliseid, kellest on edaspidi saanud nende spordiklubi rahaline toetaja.

Tagasi üles