Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Treenerite vägev palgatõus – juurde saadi tervelt üks euro!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kolmapäeval peeti Paalalinna viilhallis noorte kergejõustiku võistlussarja «TV 10 olümpiastarti» Viljandimaa hooaja esimene osavõistlus. | FOTO: Elmo Riig
Noorte saalijalgpalliturniir | FOTO: Elmo Riig

Sügisel rääkis kultuuriminister Indrek Saar, et riigilt palgatoetust saavate laste- ja noortetreenerite töötasu tõuseb: alguses oli juttu tööjõukulude fondi suurenemisest kümme protsenti, hiljem kerkis see 13,5 protsendini. Ilmselt hõõrus nii mõnigi iga päev lapsi ja noori juhendav treener rõõmust käsi, sest väikese palga puhul on abiks iga euro.

Just iga euro… sest raha jagades selgus, et reaalselt tõuseb maksimumkoormusega töötavale treenerile makstav riigi toetus ühe euro, mõnel isegi vähem. Põhjuseks toetust saavate treenerite arvu kasv.

Treeneritele palgatoetuseks mõeldud kogusumma suurenes küll 13 protsenti, kuid treenerite pangakontol see tõus ei kajastu. «Mullu oli toetuse taotluste arv 1032, tänavu 1202, neist vastasid kõigile tingimustele ja pääsesid toetuse saajate nimekirja 1193,» selgitas Spordikoolituse ja -Teabe SA juhataja Toomas Tõnise. Just tema juhitud organisatsioon menetles treenerite töötasutoetuse avaldusi.

«Esialgu tegime kalkulatsiooni, et vajame toetuste maksmiseks 4,6 miljonit eurot, kuid tegelikult oli taotluste kogusumma 5,5 miljonit,» selgitas Tõnise. Lõpuks eraldas riik treeneritele 3 967 029 eurot. Seda on 400 000 võrra rohkem kui mullu, kuid samas ikkagi tunduvalt vähem, kui vaja. Seepärast tuli raha jagamiseks võtta kasutusele koefitsient 0,7509.

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Harry Lemberg tunnistas, et treeneritele tuli selgitada, et toetuse suurenemise asemel kasvas toetust saavate treenerite arv. «Kogu see teema oli ebaõnnestunult kommunikeeritud,» leidis Lemberg. «Õigem olnuks kohe avalikkusele selgelt ütelda, et jutt ei käi palga tõusust.»

Omanimelist kergejõustikukooli vedav olümpiavõitja Erki Nool nägi treenerite lisandumise asemel probleemi hoopis selles, et osa treenereid taotleb toetust mitme organisatsiooni kaudu. Mõni treener töötab korraga näiteks spordikoolis ja klubis või alaliidus.

«Võib-olla on asjad nii kogemata,» püstitas Nool küsimuse. «Kindlasti polnud see toetuse süsteemi luues nii mõeldud. Näiteks pearaha saab lapse eest vaid üks klubi. Nii peaks olema ka treeneritega. Toetuse mõte oli tagada sotsiaalseid garantiisid neile, kes seni said töötasuna stipendiumit. Spordikoolides töötavaid treenereid ju see probleem ei puudutanud, nemad said juba varem ametlikult palka ning sellega seoses olid garantiid olemas.»

Nool saatis koos mõttekaaslastega kultuuriministeeriumisse ja Tõnisele kirja, kus juhitakse sellele probleemile tähelepanu, kuid eile polnud ta veel vastuseid saanud.

Tõnise sõnul küündib mitme organisatsiooni kaudu toetust saavate treenerite arv 70ni. «Praegu pole piiranguid kehtestatud. Treener võib näidata maksimumkoormust mitmes kohas ja taotleda selle põhjal ka toetust. Tulevikus peaks maksimaalne töötundide arv olema 36,» arutles Tõnise. «Spordikoolide treenerid saavad toetust, kuna lähtume võrdse kohtlemise printsiibist.»

Noole arvates tekitab topelt toetuste taotlemine ebavõrdsust. «Kui meil jääb raha üle, võiks sellest toetada hoopis madalama kvalifikatsiooniga treenereid,» arvas ta. «Probleem on selles, et noored ei tule treenerina tööle. Alustades on neil madalam kvalifikatsioon ning neid riik ei toeta. Kõrgema tasemeni jõudmine võtab aega.»

Lembergi sõnul pole mõtet olematu palgatõusu üle kurvastada, sest Eesti on vaene riik ning kokkuvõttes olevat tegemist lihtsalt vaesuse ümberjagamisega.

«Riigi toetus ei muuda tegelikult midagi, sest kogu see raha läheb maksudena riigile tagasi,» nentis ta. «Omaaegne stipendiumite süsteem oli kõige suurem riigi toetus Eesti sporti. Kui stipendiumite maksmine keelati, tegime nii, et palka makstes jääks treenerile sama netosumma, mille ta sai ka stipendiumite ajal. Meile kui klubile läks seoses sellega kõik kallimaks.»

Tõnise hinnangul on hea, et treeneritele maksev toetus jäi mullusega võrreldes põhimõtteliselt sama suureks, mitte ei vähenenud. «Pikemas perspektiivis on see märk, et tegemist on valdkonnaga, mida riik toetab,» nentis ta. «Palga tõusust pole keegi rääkinudki, minister rääkis vaid raha hulga suurenemisest.»

Eestis on 3436 kvalifitseeritud treenerit, kuid mitte igaüks neist ei saa riigi toetust taotleda, kuna üle poole neist on liiga madala kvalifikatsioonitasemega. Vastavalt korrale peab toetust saaval treeneril olema vähemalt 5. taseme kutsetunnistus.

Maksimaalselt on võimalik riigilt saada kuus 390 eurot. Selleks peab töötama maksimumkoormusega, milleks on kehtestatud 24 akadeemilist tundi. Tingimuseks on ka see, et vähemalt sama suure osa peab juurde panema treeneri tööandja. Eesti spordi huvides oleks kõrgema tasemega treenerite arvu suurendamine, kuid teiselt poolt võib see tulevikuski hakata sööma riigi eraldatavat summat: mida rohkem on raha saajaid, seda väiksemaks jääb igaühe osa.

«Tulevikus võiks raha saamist siduda veel rohkem kutsetasemega, nii et 6. taseme treener saaks rohkem raha kui 5. taseme juhendaja ning 7. tase tagaks veel suurema toetuse,» arutles Tõnise.

* Loo autor on 5. taseme treener.

Tagasi üles