EOK presidendiks kandideeriv Tõniste avaldas oma tegevuskava

Tõnu Tõniste Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideeriv Tõnu Tõniste avalikustas oma tegevuskava aastateks 2016-2020. Postimees avaldab Tõniste pöördumise ja tegevuskava täismahus.

Tõniste pöördumine ja tegevuskava:

Head EOK liikmed ning kõik, kes tunnevad huvi Eesti spordi käekäigu ja juhtimise vastu,

Esitan Teile järgnevalt ülevaate peamistest tegevustest, millega alustaksin valituks saades 15.

aprillil tööd.

Enne, kui süvenete, tahan öelda järgmist. Mulle ei ole kunagi meeldinud ajada ümmargust

juttu ega kuulutada iseenesestmõistetavat. Olen seisukohal, et edu aluseks on ühised

põhimõtted, mille põhjal tuleb läbi mõelda ja ellu viia konkreetsed tegevused. Ainult nii on

võimalik teha tegusid, millel on tulemused.

Seetõttu olen järgnevalt konkreetselt lahti kirjutanud probleemid, mis on minu hinnangul

Eesti spordijuhtimises kõige teravamad, ning konkreetsed tegevused, mida näen nende

lahendamiseks. Olen sõnastanud ka visiooni, kuhu nende tegevuste elluviimine Eesti spordi

võiks lähemas või kaugemas tulevikus juhtida. Näen, et just sellist analüütilist ja sihikindlat

konkreetsust on Eesti spordi juhtimises praegu kõige enam vaja.

Olen teadlikult jätnud siia kopeerimata punktid Eesti Olümpiakomitee põhikirja artiklist 8,

mis loetleb EOK ja seega ka presidendi põhiülesandeid, ning arengustrateegiast ”Eesti sport

2030”. Nende kahe alusdokumendi tundmine ja täitmine peab olema EOK presidendiametis

iseenesestmõistetav. Seega võib põhimõtteliselt hoopis öelda, et need kaks olulist dokumenti

moodustavad minu programmi ning alljärgnev on minu tegevuskava EOK presidendiametis

perioodil 2016-2020.

Juhtimispõhimõtted

Läbipaistev tervikpilt, mitte ühe ala põhine lähenemine

EOK president peab nägema Eesti spordi juhtimisel tervikpilti. EOK-d ei tohi juhtida ühe ala

või kitsa aladeringi huvidest või spetsiifikast lähtuvalt, vaid arvesse tuleb võtta

liikmesorganisatsioonide mitmekesisust ning erinevaid lähtekohti, vajadusi ja spetsiifikat.

”Üks suurus sobib kõigile” ei sobi enamasti kellelegi. EOK juhtimisel on oluline läbipaistvus

ja erapooletus ning otsuste selge põhjendatus.

Aktiivne suhtlus liikmetega

Tahan olla president, kes kuulab oma liikmete seisukohad ja mured ära, peab dialoogi ning

aitab kaasa lahenduste leidmisele. Ametisse valituna olen telefoni ja meili teel liikmetele alati

kättesaadav, loomulikult ka kontoris. Samuti pean oluliseks, et EOK president, asepresidendid

ja täitevkomitee liikmed osaleksid võimalikult palju iga ala või liikmesorganisatsiooni

olulisematel üritustel, et olla kursis liikmete käekäiguga ja elada kaasa Eestis toimuvatele

spordisündmustele.

Vastutus

EOK presidendi ametiga kaasneb vastutus – vastutus Eesti spordi ja liikumisharrastuse

käekäigu ja tulevikuväljavaadete eest ning Eesti spordi maine eest. Võtan seda vastutust

tõsiselt. Vastutuse väärikas kandmine eeldab palju tööd. Kavatsen ise teha pühendunult tööd

ning ootan sama ka oma asepresidentidelt ja täitevkomitee liikmetelt. Igal asepresidendil ja

täitevkomitee liikmel peab olema funktsioon ja vastutusala. Plaanin luua täitevkomitee juurde

ka komisjonid, mis tegelevad kindlate valdkondade arendamise, konkreetsete küsimuste või

probleemide lahendamisega.

Poliitiline neutraalsus ja diplomaatia

Samuti on EOK presidendil võtmeroll initsiatiivi võtmisel ning protsesside juhtimisel

riigiinstitutsioonide, kohalike omavalitsuste, riigi- ja eraettevõtete esindajatega. Pean

oluliseks, et EOK president oleks neutraalne ja sõltumatu – pigem diplomaat kui

poliitikategija. Olen kindel, et selline neutraalsus aitab kaasa ka spordile vajalike poliitiliste

otsuste efektiivsemale ja läbipaistvamale saavutamisele.

LASTE JA NOORTE LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMINE:

Kehalise kasvatuse tundide kvaliteedi tõstmine koolide ja kohalike spordiklubide

koostöös

Laste ja noorte seas liikumisharrastuse edendamine aitab panna aluse terve inimese ning ka

tulevase tippsportlase kujundamisele. Võtmeks on koostöö koolidega, maakondlike

spordiliitude ja kohalike spordiklubidega.

Uute alade toomine kehalise kasvatuse tundidesse

Paljude laste ja noorte jaoks on tunniplaanis olevad kehalise kasvatuse tunnid esimeseks või

ainsaks kokkupuuteks spordiga. Noortes liikumishuvi tekitamiseks on vajalik esmajärjekorras

tõsta kehalise kasvatuse tundide kvaliteeti – traditsiooniliste põhialade kõrval mitmekesistada

tundides pakutavate alade valikut.

Mitmekesisem alade valik kehalise kasvatuse tundides aitab laiendada noorte spordialast

silmaringi, tekitada suurema tõenäosusega huvi liikumisharrastuse vastu ning kohalikel

klubidel leida trennidesse uusi lapsi, toetades seega ka kohalike spordiklubide tegevust. Pikas

perspektiivis aitab see kaasa ka tippsportlaste arvu ja taseme tõusmisele.

Sealjuures on piirkonniti mõistlik keskenduda erinevatele aladele, lähtuvalt kohalikest

traditsioonidest ja enimharrastatavatest spordialadest (sh nii olümpia- kui ka

mitteolümpiaalad) ning kohalike klubide huvist. Kehalise kasvatuse tundide kvaliteedi

tõstmine saab toimuda koostöös kohalike spordiklubide, maakondlike spordiliitude, kohalike

omavalitsuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Treeningtunnid koolis pärast õppepäeva lõppu

Täiendavalt või osana kehalise kasvatuse tundide mitmekesistamise kavast tuleb kaaluda ka

alg- ja põhikoolide õpilastele erinevate organiseeritud treeningtundide korraldamist koostöös

klubidega pärast koolipäeva lõppu. See võimaldab tagada tasakaalu vaimse (õppimine) ja

füüsilise (sport) vahel, efektiivistada ajakasutust päeva lõikes nii laste kui ka lapsevanemate

jaoks ning pakkuda täiendavat motivatsiooni liikumiseks (lapsed teevad koos sõpradega

meelsamini trenni).

Töö täiskasvanute liikumisharjumuse tõstmisel

Olen siin punktis keskendunud laste ja noorte liikumisharrastuse edendamisele, sest muutused

saavad alguse noortest, samuti määravad uued põlvkonnad ära Eesti ühiskonna edasise

käekäigu. Jätkata tuleb aga ka täiskasvanute liikumisharrastuse edendamist, sest sportlikel

eluviisidel on oluline roll rahva tervise tagamisel. Sellel on riigieelarvele suurusjärgu võrra

suurem mõju kui sellel rahal, mis hetkel läheb spordi rahastamiseks.

EOK peab selle teadmise viimisel otsustajateni võtma juhtrolli. Peame jõudma sinnani, et juba

aastaks 2020 tegeleks liikumisharrastusega vähemalt kaks korda nädalas 50% Eesti

elanikkonnast ning aastaks 2030 70%.

NOORTE SAAVUTUSSPORDI JÄTKUSUUTLIKKUSE TÕSTMINE:

Alapõhiste spordiakadeemiate süsteemi ja rahvusvaheliste treeningkeskuste rajamine

Üleminekuklass noorte seast täiskasvanute hulka (vanuses ca 16-23) on saavutusspordi jaoks

kõige valusam – tippu jõudmiseks peab treenima professionaalsete treenerite juhendamisel

järjest suurema mahuga, kuid enamikul alaliitudel ja klubidel pole piisavalt ressursse sportlasi

toetada, KOV pearahatoetus kaob, suurema toetuse pälvimiseks pole noor veel piisavalt tippu

jõudnud. Siit jääb tihti tippspordi finantseerimine sportlase vanemate ja juhutoetajate kanda.

Nii on tippspordist kujunemas jõukamatest peredest pärit noorte pärusmaa.

Piirkondlike spordiakadeemiate loomine

Selle vanuserühma hoidmiseks saavutusspordis on vajalik EOK eestvedamisel riikliku

süsteemi loomine, milles arendatakse piirkondlikke õppe- ja treenimiskeskusi. Parimad

noored koondatakse alade lõikes ühtsesse treeningsüsteemi parimate treenerite ja spetsialistide

käe alla – nö spordiakadeemiatesse. Sisuliselt tähendab see Audentese kontseptsiooni

edasiarendamist piirkondadesse, kus on vastavate alade traditsioonid, oskusteave, laiem

kandepind, optimaalsed tingimused. Nendesse keskustesse pääsevad parimad noored, kes

saavad treenida parimate treenerite käe all. Sealjuures on vajalik laiendada alade spektrit

võrreldes tänase Audentesega, kaasates nii täiendavaid olümpiaalasid kui ka

mitteolümpiaalasid. Riikliku toetuse alla mitte pääsejad saavad konkureerida tasulistele

kohtadele.

Spordiakadeemiate arendamine rahvusvaheliseks

Mõelda tuleb veel laiemalt – meie õppe- ja treeningkeskused tuleb arendada

rahvusvahelisteks. Eesti on väike ja konkurentsitase madal, seetõttu on vajalik teha koostööd

lähiriikidega, eeskätt Balti riikide ja Soomega. See võimaldab pakkuda meie sportlastele

treeningvõimalusi tihedama konkurentsi tingimustes ning samas tuua siia ka lisaressursse.

Sealjuures avab see võimalused ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee toetustele.

Potentsiaal ka tulevaste treenerite ja sporditeadlaste kasvatamiseks

Spordiakadeemiate süsteem avab pikas perspektiivis Eesti spordi jaoks veel olulise täiendava

võimaluse – tihe koostöö ülikoolide kehakultuuri teaduskondadega aitab kaasa potentsiaalsete

tulevikutreenerite ja sporditeadlaste suunamisel akadeemilistele õpingutele.

Üleminekueas saavutussportlastele tuleb täiendavalt tagada:

- Spordiakadeemias treenimise ja tugisüsteemide kasutamise võimalus kuni 23-

aastaseks saamiseni;

- Süsteemne juurdepääs spordimeditsiinile ja taastusravile, sealhulgas

haigekassakindlustus,

- Võimalused välisvõistlustel osalemiseks ja laagripäevade arvu suurendamiseks;

- Tasuta kõrgharidusõppe võimaldamine pikendatud õppeaja puhul;

- Kaitseväe tegevteenistusse kaasatud sportlaste arvu suurendamine kuni kaks korda,

spordisüsteemi arenedes motiveeritud noorte arvu kasvades kuni kolm korda;

- Tööandjate tunnustamine sportlaste palkamisel ja neile paindlike töövõimaluste

pakkumisel.

SAAVUTUSSPORTLASTE TINGIMUSTE PARANDAMINE:

Rahastamise korrastamine, spordimeditsiini kättesaadavamaks muutmine ja võitlus

dopinguga

Sportlane peab saama keskenduda treeningutele ja sooritustele võistlustel. Süsteemi töö on

tagada sportlasele selleks vajalikud tingimused ja tugiteenused. See hõlmab nii tervist

(haigekassakindlustuse olemasolu, kiire ligipääs suuremates keskustes spordimeditsiini- ja

taastusteenustele, spordiarstide järelkasvu tagamine) kui ka ausa spordi eest seismist (sh

dopingu- ja kokkuleppemängude vastast võitlust).

Sportlase palk koos haigekassakindlustusega

Kui maailmatasemel tippsportlane on EOK kaudu suhteliselt hästi rahastatud, siis täna on siin

üks põhiprobleeme tippsportlase treeneri rahastamise süsteemi ja

taustajõudude/meditsiinivõimaluste finantseerimise puudulikkus. Saavutussportlastele, kes

võistlevad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrgemate kohtade eest, peab sisse viima sportlase

palga, mis sisaldaks ka haigekassakindlustust.

Olümpiaettevalmistuse rahastamise põhimõtete uuendamine

Olümpiaettevalmistuse rahastamisel tuleb kaotada aastakoefitsient ja jätta kõik 4 aastat võrdse

toetusmahuga, kuivõrd olümpiaedu ei tagata viimase kahe aasta tugeva tööga, vaid selleks on

tarvis vähemalt 4 aastat tipptasemel tööd. A-C taseme sportlase isiklikule treenerile tuleb

tagada sama suur palk nagu sportlasel, D tasemel määrata tulemuskriteerium, mis näitab

võimaliku kvalifitseerumise võimalust.

Spordimeditsiiniteenuste kättesaadavuse suurendamine

Spordimeditsiinis on vajalik saavutussportlaste kiiremaks ja efektiivsemaks teenindamiseks

eraldada tippsportlased laste ja noorte terviseuuringutest. Vajalik on rajada kaasaegsed

spordimeditsiini- ja taastuskeskused Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Lisaks on vajalik juurde

koolitada spordimeditsiini haridusega spordiarste. Tervisekontrolli järjekordade

lühendamiseks saab seni sõlmida täiendavad lepingud arstikeskustega, kellel on suutlikkus

vastavat teenust osutada.

Dopinguvastase töö intensiivistamine

Võitluses puhta spordi eest tuleb jätkata ja laiendada SA Eesti Antidoping poolt tehtava

ennetustöö tegemist. Alaliitudele tuleb kohustuslikuks teha dopinguproovide võtmine,

pistelisi dopinguproove tuleb teha juba juunioride klassist alates. Proovide rahastamiseks on

mitmeid võimalusi, näiteks rahastatakse mingis osas litsentsitasudest ja/või stardimaksudest.

TREENERITE POSITSIOONI PARANDAMINE:

Koostöö koolidega, palk olümpiaettevalmisprogrammi pääsenud sportlase isiklikule

treenerile

Tean omast kogemusest, kui oluline roll on treeneril harmooniliselt arenenud inimese

kasvatamisel - treener on õpetaja. Treener väärib pedagoogidega samaväärset ühiskondlikku

staatust, tunnustust, sissetulekut, võttes arvesse kutsekvalifikatsiooni astet.

Treenerite pedagoogistaatus aitaks kaasa treenerina töötavate spetsialistide arvu ja

kvalifikatsiooni tõstmisele ning tooks treeneriametisse uusi talente. Suureneb sporti

harrastavate noorte arv ning kasvab rohkem ka tippsportlasi Kohalike spordiklubidega

koostöös saab treenereid kaasata koolide kehalise kasvatuse tundide

alapõhisesse läbiviimisesse, mis aitab kaasa harrastajate arvu suurendamisele ning laste ja

noorte liikumisharrastuse edendamisele.

EOK olümpiaettevalmistusprogrammis pääsenud sportlase isiklikule treenerile tuleb maksta

palka vastavalt sportlase tasemele programmis.

SPORDIJUHTIMISE TÕHUSTAMINE

Rahastamissüsteemi korrastamine ja läbipaistvamaks muutmine, erasponsorite

kaasamine

Rahastamisesse süsteemi loomine

Kui täna saavad spordiorganisatsioonid taotleda toetust neljast allikast (Kultuuriministeerium,

Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Riigikogu katuserahad), on süsteem liiga

keeruline ja läbipaistmatu. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Allikad tuleb viia

võimalikult ühtsesse süsteemi, mis käsitleks süsteemselt iga-aastast alade toetamist,

rahvusvaheliste võistluste toetamist, investeeringuid spordirajatistesse, projektide ja kohalike

spordivõistluste toetamist – süsteem on alati parem kui süsteemitus.

Aastaks 2020 kahekordistada erasektori toetused EOK-le

Sponsorraha selgete ja läbipaistvate jagamispõhimõtete puudumine peletab täna ka

erasponsoreid. Lisaks on erasponsorite, aga ka riigiettevõtete kaasamiseks vajalik EOK poolt

partnerlusprogrammi väljatöötamine koos turundusmeetmetega. Näen, et süsteemi

läbipaistvamaks muutmise ja partnerlusprogrammi väljatöötamisega on võimalik ainuüksi

erasektorist tulevaid sponsorsummasid nelja aasta jooksul kahekordistada. Loomulikult tuleb

riigiga läbi rääkida ka riigiettevõtete kasumist spordi toetamine, mis ootab jätkuvalt lahendust.

Public Private Partnership läbirääkimine

Samuti vajavad üle vaatamist erasektori ja riigi koostöövõimalused spordi arendamisel –

riigiga tuleb läbi rääkida private public partnership mudeli kasutuselevõtus kokku

leppimiseks, mille põhjal toetaks riik erasektori panust spordi rahastamisesse (näiteks, igale

EOK arvele laekuvale erasektori sponsorluseurole lisab riik omalt poolt ühe euro).

Suurvõistluste toetamise süsteemi loomine

Eestis korraldatavate suurvõistluste toetamiseks peab olema samuti kindel süsteem ja

konkreetsed kriteeriumid. Korraldajatele on vaja anda pikemaajaline kindlus eelarve

planeerimisel, samuti soodustab riigi või KOVi toetus erasponsorite leidmist.

Turunduse ja kommunikatsioonialase teadmise vahendamine liikmetele

Paljudele aladele valmistab muret turundus ning sponsorite leidmine ja hoidmine, samuti

meediasse pääsemine isegi tiitlivõistluste või suurürituste korral. Meediamaht on piiratud,

kuid ala või ürituse korraldajad saavad meediasse pääsemiseks ise palju ära teha läbi

professionaalsema meediasuhtluse (pressiteated, fotod, videod jne). Turundusele ja

partnerlussuhetele tuleb läheneda strateegiliselt, läbimõeldud partnerlusprogramm võimaldab

pakkuda sponsoritele väärtust ning tuua juurde uusi sponsoreid. EOK peab pakkuma oma

liikmesorganisatsioonidele vastavaid erialaseid koolitusi ja teadmist, kuidas suurendada tiheda

konkurentsi tingimustes oma ala või sündmuse atraktiivsust sponsoritele ja partneritele ning

tõsta meediakajastust.

Kokkuvõte

Olen seisukohal, et EOK presidendikandidaadil – nagu igaühel, kes kandideerib mõne

ettevõtte või organisatsiooni juhiks – peab olema plaan konkreetsetest suundadest ja

tegevustest, mida ta ametikohal ellu viima hakkab, ning EOK presidendikandidaat peab

suutma põhjendada, millist kasu ta juhina organisatsioonile ja Eesti spordile tervikuna toob.

Ülalkirjeldatud tegevused moodustavad minu peamise tegevuskava, mille elluviimise nimel

valituks saades tööle hakkan. Loomulikult nõuavad need veel põhjalikumat planeerimist ja

kõigi osapooltega läbirääkimist, et tehtav saaks võimalikult paljudele võimalikult

tulemusrikas ja jätkusuutlik. Minu plaanis sisaldub ka mitmeid pikema perspektiiviga

tegevusi, mida nelja-aastase ametiajaga tõenäoliselt lõpuni ellu viia polegi ajaliselt võimalik,

kuid alustada tuleb kohe. Eesti sport on kriitilises seisus ning peame olema konstruktiivsed ja

tulemusele orienteeritud mitte ainult spordis, vaid ka spordi juhtimises.

Tõnu Tõniste