Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuritegelikud panustajad püüdsid mõjutada Kalevite duelli

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
TLÜ/Kalevi peatreener Kalle Klandorf (ülikonnas) | FOTO: Tairo Lutter

Ausat mängu mürgitav kokkuleppemängude probleem, mida Eestis on seni peetud peamiselt jalgpalli mureks, on jõudnud ka korvpalli. Postimehele teadaolevalt püüdsid kriminaalsed ringkonnad avaldada mõju neljapäeval korvpalli Eesti meistriliigas peetud kohtumise TLÜ/Kalev – Kalev/Cramo mängu lõpptulemusele. Väidetavalt pole see Eesti korvpallis ainus selline juhtum.

Olgu kohe öeldud, et vähemalt seekord ei saatnud pättide kavatsusi edu. Juba enne kohtumise algust teavitati mõlema meeskonna mängijaid ja treenereid, et mängu lõpptulemust on püütud mõjutada. Mõistagi andsid mõlemad tiimid tekkinud olukorras endast kõik, et lõpptulemus oleks tegelikult objektiivne ja nende peale ei langeks halba varju. Kalev/Cramo noppiski loogilisena näiva võidu 86:73.

Eesti Korvpalliidu president Jüri Ratas kinnitas, et ärevaks tegev info jõudis nendeni ühe meeskonna peatreeneri kaudu. Kuigi ta ei täpsustanud, kummast peatreenerit käib jutt, oli Postimehe andmetel selleks TLÜ/Kalevi peatreener Kalle Klandorf.

«Meieni jõudis tõesti informatsioon, et kavandatakse kokkuleppemängu,» rääkis Ratas. «Kutsusime seepeale kokku mõlema meeskonna omanikud, juhid ja peatreenerid ning rääkisime neile sellest. Mul on tõesti hea meel, et korvpallis on treenerid, keda ei saa selliste pakkumiste abil mõjutada ning kes sellest kohe alaliitu teavitavad.»

Ratas lisas, et enne kohtumist räägiti väga tõsiselt mõlema meeskonna mängijatega. Ta nentis, et jutu toon polnud pelgalt informeeriv, vaid koguni ähvardav, kuna polnud selge, kas ka mängijate hulgas oli asjaga seotud inimesi.

«Enne mängu räägiti meile sellest tõesti,» tunnistas TLÜ/Kalevi ääremängija Janis Vahter. «Ma ei tea, kellele midagi pakuti. Arutasime seda meestega riietusruumis ja kindel on see, et mängijatega sellest keegi ei rääkinud.»

Pikki aastaid meistriliigas pallinud Vahteri sõnul oli mängu eel saadud informatsioon veidike häiriv, kuna sellises olukorras võib tekkida võimalus süüdistada mängijaid. Ta kinnitas, et vähemalt tema teada ühelegi mängijale petmisettepanekut tehtud ei ole.

Juhul kui ettepanek tulemusega manipuleerida tehti tõesti Klandorfile, jätab kurjategijate tegutsemine arusaamatu mulje. Pöörduda sellise hämara jutuga inimese poole, kes on aastaid töötanud politseis kõrgetel kohtadel, näib sinisilmsena. Võimatu pole ka poliitiline motiiv – Keskerakonna tipp-poliitikuna kuulub Klandorf Tallinna linnavalitsuse ja oma erakonna juhtide hulka.

Klandorf jäi eile Postimehele püüdmatuks. Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak ei tahtnud ebameeldivast teemast suurt midagi rääkida, kuid leidis, et asjade käik ja lõpplahendus näitab tegelikult korvpalli puhtust.

«Tundub, et seis on positiivne, sellised asjad pole suutnud Eesti korvpalli sisse süüa ning probleemid on suudetud ära hoida,» lausus ta ning kinnitas, et temale pole mängutulemuse mõjutamiseks keegi ettepanekut teinud.

Postimehele teadaolevalt pole aga kahe Kalevi vaheline heitlus Eesti korvpallis ainus probleemne moment. Kuuldavasti tekitas suuri kahtlusi umbes paar nädalat tagasi Eesti meistriliigas toimunud kohtumine, kuid vähemalt sellele asjale pole ametlikku käiku antud.

Postimehele on räägitud ka seda, et korvpallist on saanud üks põhilisi Eestis kihlveokontorites panustavate grupeeringute kasulõikamise objekte. Kihlveomaailma hästi tundvate inimeste väitel istuvad mängude ajal tribüünidel inimesed, kellel on oma kontaktisikud peaaegu igas meistriliiga klubis. Mängu ajal antakse neile märku, millise vahega tuleb kohtumine võita või kaotada – näiteks kas vahe peab olema 15 punktist suurem või väiksem.

Asjaga olevat seotud osaliselt samad inimesed, kes olid segatud ka jalgpallipettuste korraldamisse. Korvpallurid olevat kuritegelikele panustajatele kerge saak, sest jalgpallist tuntud panustamiste kontrollmehhanismi, kus kahtlaste panustega mäng läheb nii-öelda punaseks, korvpallis pole.

«Eesti korvpallis on tegemist siiski päris uue probleemiga,» nentis Ratas. «Kui sellistest asjadest kuulsime, saatsime meistriliiga klubidesse kirja, kus tuletasime meelde meistrivõistluste juhendi punkti, kus panustamine on keelatud nii mängijatele kui ka treeneritele ja mängijate perekonnaliikmetele.»

Ratase sõnul ei kavatse korvpalliliit jääda probleemi lahendamisel passiivseks. Järgmiseks nädalaks on ta leppinud kokku kohtumise politsei esindajatega, et nendega ausat mängu kahjustavat probleemi arutada.

Tagasi üles