Rio olümpiatsükkel on saanud osaks ajaloost – elagu uus olümpiatsükkel! Sport ei peatu, sportlased ei peatu ega saa ka seisma jääda kõik see, mis spordiga seotud. Eesmärke täpsustatakse, latt tõstetakse kõrgemale – liigutakse edasi! See on nii spordis ja on ka nii muudes eluvaldkondades.
Sisuturundus
Kääriku Spordikeskuse oma "olümpiatsükkel"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2012 aastal langetati Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Tartu Ülikooli poolt otsus lasta ühel olümpiaettevalmistuskeskusel arendada välja ka teine olümpiaettevalmistuskeskus, siis üheks põhiliseks eesmärgiks oligi liikuda edasi. Liiga kaua oldi nauditud paigalseisu. Lisaks Tehvandi Spordikeskusele hakkas sihtasutus Tehvandi Spordikeskus arendama ja haldama ka Kääriku Spordikeskust. Taliolümpiale lisandus suveolümpia.
Pea nelja aastaga on jõutud Käärikul kaugemale kui seda on suudetud saavutada viimase viiekümne aasta jooksul. Osapooled on seadnud eesmärke, loonud arengukavasid, läbinud aeganõudvaid planeerimisprotsesse ning pilveserverite alamkaustad on täis terebaitideni ulatuvaid seletuskirju, eskiise ning eelprojekte. Kõik need tegevused on aga väärtusetud, nii finantsiliselt ja Eesti spordi arengut silmas pidades, kui tegevuste tulemid jäävad tolmu koguma järgmiseks viiekümneks aastaks.
Kõik ei ole keskuses aset leidnud paberil või arvutiekraanil. Kolme aasta jooksul on spordikeskuse süda saanud uuenduse tippspordi treeninguteks sobivate väliväljakute näol – tennis, pallimängud, rannasport. Kuu aega tagasi kuulutati välja riigihange sportlasmajutushoone, veetöötlusjaama ja reoveepuhastusjaama ehituseks. Seitsmekümnendatest pärit kanalisatsioonitorudel on halb komme ootamatult puruneda ja laagrites viibijad peavad oma puhkehetki nautima hubastes ja tänapäevastes oludes. Olgu viimased juhendajaid kuulavad tippsportlased ja harrastajad või aktiivseid tegevusi armastavad pere- või sõpruskonnad.
Hetkel valmistab Kääriku ette neid, kes kunagi hakkavad ennast valmistama ette olümpiaks. Kääriku on „spordikeskus“ aga vähestele valdkondadele „olümpiaettevalmistuskeskus“. Rios Eestit esindanud atleetidest said Kääriku teenuseid kasutada vaid kergejõustiklased, heitealade meistrid ja vehklejad. Ampluaa peab laienema, et kanda olümpiaettevalmistuskeskuse nime.
Edasised tegevused sõltuvad suuresti sihtasutuse suutlikkusest ning nendest otsustest, mis langetatakse pealinnas. Aastani 2020 on prioriteedid paika pandud ning rahastamiskavad edastatud. 11,5 miljonit eurot on suur raha ja otse loomulikult mängib siin riigi osakaal põhirolli.
Vana visioon uues kuues.
Suuremas osas viib sihtasutus ellu Fred Kudu 70 aasta tagust visiooni. Tegevused peavad samas olema sellised, et need sobiksid kokku tänapäevaste treeningmetodoloogiate, tingimuste ning vajadustega. Peab lõimima treenerite soovitu parimaga mida sporditeadused, IT-lahendused ning spordimeditsiinil pakkuda on. Erinevus Kudu nägemusega seisneb vaid selles, et ujulat Käärikule ei rajata (kui välja arvata renoveeritav väliujula) aga muidu peab keskus täitma 80% spordialade olümpiaettevalmistuse vajaduse aastaks 2020 ära.
Majutustingimuste parendamise kõrval Kääriku hotelli laienduse ning võistkonnamajade ehitamise läbi, on keskuse peamised eesmärgid spordirajatiste korda tegemine. Laagrites viibijate puhkehetkedeks mõeldud rekreatsioonialad, välilavad ning saunad moodustavad vaid väikese osa planeeritavatest tegevustest.
Osapooled on loonud vajaduste pingerea sellisel viisil, mis tagaks keskuse toimimise ka ehitustegevuste vältel. Prioriteetide esireas rajatakse Käärikule valgustatud ja täismõõtmetes kunstmuru jalgpalliväljak ning pallimängude aladele uue kolme väljakuga spordihall. Pallimängude hall luuakse sellisena, et erinevate põrandakatete vahetamisega on seal võimalik harrastada lugematul hulgal erinevaid saalialasid võrkpallist, vehklemise ja võimlemiseni. Viimased uusarendused loovad võimaluse erinevate spordialade harrastamiseks siis kui ilma tõttu välitingimustes sportimine spetsiifilistele aladele võimatuks muutub. Üks suurtematest arendustest on kindlasti kergejõustikustaadioni ehitus koos treenerite hoone, varjualuste, jalgpalliväljaku, eraldi heitealade staadioni ja väli-jõusaaliga.
Olemasoleva Kääriku spordihoone reserveeritakse tõstmisele, poksile, judole, maadlusele, taekwondole jne. Teenused, mida Kääriku spordikeskus täna professionaalselt harrastajatele pakkuda ei saa. Hoones saab asetsema ka spordimeditsiinikeskus ruumidega nii vigastuste ennetuseks, taastumiseks, füsioteraapiaks kui ka laiemalt spordimeditsiiniteadustele. Toitlustushoone ja konverentsikeskus vajavad vaid mõningast parendamist ning nende funktsioonid säilivad algupärastena – oluline on luua seminariruumides tänapäevased tingimused treeneritele treeningprotsesside analüüsiks ning sportlastele edastamiseks.
Arusaadavalt ei too betoon, spordivarustus või nõuete kõrgusele pügatud muru üksi lisamedaleid suurvõistlustelt. Medalid toovad koju sportlaste, treenerite, füsioterapeutide, sporditeadlaste, psühholoogide aga ka keskuste haldajate kirg, hingestatus, tahe ja oskus olla natuke parem kui oldi eile. Kukele käimisest on asi kaugel!
Aastaks 2020 peab Kääriku ja sihtasutus Tehvandi Spordikeskus olema liikunud selles suunas, mida spordivaldkondade esindajad ja Riigikogu on kirja pannud dokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Ta peab olema aidanud kaasa Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sätestatud eesmärkide elluviimisele nii spordi kui ka laiemalt rahva tervise valdkondades. Eesmärk on paigas, latt on seatud kõrgele – nüüd tuleb edasi liikuda!