Kas ka koondist võiks aidata Arbeiteri-efekt?

Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim inspekteerimas hoolealuste eilset trenni. Foto: Tairo Lutter

Pallimängude puhul on tihti tavaks, et kehvade soorituste korral peab selle eest oma tööga maksma peatreener. Nii läks hiljuti ka Eesti jalgpallikoondisega. Täna teeb debüüdi rahvusesinduse juhendajana Martin Reim, kes ise kandis mängijana koondisesärki rekordilised 157 korda. 

Arvestades, et Eesti koondise esitused on viimasel ajal liikunud allamäge, oodatakse Reimilt nüüd uut tõusu. Ajalugu on näidanud, et tihtipeale ongi treenerivahetus toonud endaga kaasa tulemuste ja mängupildi kiire paranemise. Asjaosalised on seejuures ise tihtipeale kidakeelsed, märgitakse, et lühikese ajaga ei ole võimalik suur midagi muuta.

Tegelikult on ju loomulik, et treenerivahetus automaatselt ühegi jalgpalluri mängijaoskusi otsekohe ei paranda. Olulisem on siinjuures vaimne poolt. Uue juhendajaga tuleb kaasa värske tuuleiil, mis aitab senised mured tagaplaanile lükata ja tuua tagasi mängurõõmu.

Seda sära ongi Reim alates peatreeneriks saamisest püüdnud mängijatesse süstida. Esmalt neid koduklubides külastades, alates esmaspäevast aga igapäevastes trennides ja kogunemistel.

Mängijatesse uue võitlusinnu sisendamisest on sel aastal on olemas positiivne näide ka Eestist. Klubijalgpallis mullu Eesti meistriks tõusnud FC Flora ei saanud tänavu oma mängu kuidagi käima. Kui mullu räägiti florakate tüüri juures olnud Norbert Hurdast kui ühest võimalikust järgmisest Eesti koondise peatreenerist, siis mullune lust oli kevadeks mängust kadunud.