3. novembri hilisõhtul Tondiraba jäähallis surnud 55-aastasele Sergei Orljankinile kutsutud kiirabi ei teadnud mehe seisundi tõsidusest, kuna Häirekeskusesse tehtud telefonikõnes arvati, et mehel on nõrkus, mistõttu on tal halb olla. Tegelikkuses oli mehe süda seiskunud.
Kui harrastajate hokiliiga kirjeldas, et esimene kiirabibrigaad jõudis sündmuspaigale 15 minutiga, siis Tallina Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul sai Häirekeskus väljakutse kell 22:30.53. Kiirabile edastati info kell 22.32 ning kaks minutit hiljem sõitis auto välja. Kohale jõuti aga 22.41 ehk 9 minutiga.
Kuna kiirabibrigaad sõitis väljakutsele prioriteediga C (kokku on neli kategooriat A – D), ei võetud sündmuspaigale jõudes autost kaasa elustamisaparatuuri. Kiirabi kohale jõudes ootas neid uksel ees ka inimene ning kogu selle aja jooksul puudus kiirabil informatsioon Orljankini seisundist.
Hetkel, mil kiirabi jääle jõudis ning situatsiooni tõsidusest aru sai, alustati koheselt reanimatsioonivõtteid. Sealjuures saadeti üks töötaja tooma täiendavat elustamisvarustust. Juhtmed sai Orljankin külge kell 22.47.
Harrastajate hokiliiga kodulehel kirjeldati, et teine kiirabiauto saabus 40 minutit pärast väljakutset, kuid Adlase sõnul oli arstibrigaad kohal kell 22.55.
Kiirabi väljasõidu aega Adlas pikaks ei pea. «Meil kulus väljasõidu korraldusest kohale jõudmisele 9 minutit, mis on selle kiiruskategooria puhul keskmine. Teise brigaadi saabumine võttis aega 8 minutit, neil oli kõrgeim prioriteet (D) ja teadsid, et tulevad reanimeerima. 8 minutit on meie tavaline standard ja ei saa ütelda, et see oleks liiga kaua meie liiklusolusid arvestades,» sõnas Adlas.
«Loo moraal võiks olla see, et sellistes spordihallides võiks olla tavakasutajale mõeldud AED-d ehk automaatsed defibrillaatorid, mida enne kiirabi tulekud kasutada inimestel, kelle süda seiskunud. Samuti peaks edastama Häirekeskusele lisainfot, kui patsiendi seisund muutub halvemaks kiirabi ootamise ajal, või selguvad täiendavad asjaolud,» lisas Adlas.