Kehalise kasvatuse ainekava uueneb põhjalikult

Kehalise kasvatuse tund peaks õpilastele olema meeldiv ja lõbus. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Juba järgmisel aastal alustatakse ainekava uuendamisega väga paljusid Eesti inimesi erutavas kooli kehalise kasvatuse tunnis. Kuigi õppekava on uuendatud järjepidevalt, siis kehalise kasvatuse ainekava keskendumine kindlatele spordialadele sarnaneb 1940. aasta ainekava õpisisuga. See on ühiskonna arengule selgelt jalgu jäänud. Teisalt peab arvestama tänapäeva laste vähenenud kehalise võimekusega ja tahes-tahtmata ka tunnistama, et paljusid asju ei ole mõtet enam vanamoodi teha. Eesmärgiks on muuta tund õpilastele meeldivaks ja luua elukestev liikumisharrastus.

Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ja TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu aitasid selgitada, millised uuendused Eesti koolide kehalise tundides sisse viiakse ja miks. Lõplikult peaks ainekava uuendustega ühele poole saama aastaks 2020.

Pihu ütleb, et oluline on õpilane ise, ta peab oma eelistustele ja ka ka kehakujule sobivad eesmärgid leidma, mida tunnis täita. «Tugevas ülekaalus laps ei saa kohe jooksma hakata, temal peaks olema muu võimalus alustamiseks. Tema võiks saada näiteks sammulugeja ja alustab sellest. Seda on tundides ka katsetatud ja lapsed koguvad hea meelega tunnis samme, see on konkreetne eesmärk, mida nad saavad täita. Kehalise kasvatuse tund peaks olema kõigile meeldiv. Kui väiksena see alguses nii ongi, siis mõne aja pärast muutub aine paljudele vastumeelseks,» räägib Pihu. «Laps peaks tunnist saama eelkõige positiivse elamuse pluss seose, miks ta mingit asja omandab.»