/nginx/o/2019/01/05/11697454t1h20a7.jpg)
/nginx/o/2017/02/20/6357837t1h3011.jpg)
Eesti üks paremaid vabavõitlejaid Ott Tõnissaar otsustas sportlaskarjäärile joone alla tõmmata.
Eesti üks paremaid vabavõitlejaid lõpetas sportlaskarjääri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma profikarjääri jooksul sai 32-aastane Tõnissaar 11 võitu ja 2 kaotust. Võitudest kuus tulid vastase alistamisega, kaks nokaudiga ja kolm kohtunike otsusega.
«Iga sportlase eesmärk on jõuda tippu, absoluutsesse tippu. Enamikul aladel on selleks maailmameistrivõistlused, mõnedel liidetakse tulemus etappidel, mitmetel on võimalus võtta mõõtu olümpial. Vabavõitluse profispordis on selleks maailma esiliiga Ultimate Fighting Championship. Kui ma kaks aastat tagasi professionaalsele spordile pühendusin, sai ka minu ainumõeldavaks sihiks UFC. Olen teinud selle eesmärgi saavutamiseks väga palju tööd, uskudes, et ühel päeval sinna ka jõuan. Praegu, olles lisaks sportlikule pingutusele näinud käesoleval hooajal esmajoones vaeva, et üldse matše leida, olen kaotanud usu, et UFC-sse jõudmine on minu jaoks reaalne võimalus,» kirjutas Tõnissaar oma Facebooki lehel.
«Tunnen, et eesmärgini jõudmine (või mittejõudmine) on aina enam minu kontrolli alt väljas ning otsustatakse kusagil mujal. Muidugi teadsin juba teekonda alustades, et see ei ole lihtne ülesanne, aga täna ei saa ma sellest spordist enam tagasi seda, mida ma siia tegema olen tulnud. Eneseteostus ja siht realiseerida sportlikke eesmärke ei kaalu enam üles varahommikust hilisõhtusse kestvat sihikindlat ja eesmärgipärast tööd, lugematuid tunde treeningsaalis ning oma keha ja tervise suutlikkuse piiride kompamist,» jätkas ta. «Olles olukorda tõsiselt kaalunud, arutanud teemat lähedalseisvate inimestega ja vaadates treeninguid paar päeva matiservalt, olen otsustanud oma sportlaskarjääri lõpetada ja anda teed noorematele meestele.»
«Mul on ülimalt hea meel, et mulle anti võimalus pühenduda kaks aastat sellele, millest ma väga hoolisin ning mis oli üks minu elu alustaladest – võimalus eneseteostuseks alal, mis oli minu jaoks oluline. Ma ei saavutanud küll oma eesmärki ning teadmata jäi ka see, milline on minu tegelik sportlik lagi, küll aga saan tagasi vaadates öelda, et õppisin nii enda kui ka mind ümbritseva elu kohta taas kord ühte koma teist – asju, mida on võimalik teada saada vaid tugevat tööd tehes, pinge all ning füüsilistes ja vaimsetes piirolukordades. Kohtades, kuhu muidu iga päev ei satuks. Aitäh minu perele, treeneritele ja treeningpartneritele, sponsoritele ja toetajatele, kaasaelajatele ja ka vihkajatele. See kõik oli seda väärt!» lisas Tõnissaar.
«Kuhu edasi? Ma ei tea. Tegin otsuse kohe, kui enda tunnetest teadlikuks sain ning pole leidnud veel aega järgmisi samme paika mõelda,» lõpetas ta. «Plaanin jääda spordi juurde, et aidata järgmistel meestel ja naistel ning poistel ja tüdrukutel oma unistusi ellu viia, aga endale tuleb alustuseks leida uus töö ja elukutse.»