Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Äkksurm võib sportides tabada igaüht

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Arstid püüavad aidata Livorono jalgpalliklubi poolkaitsjat Piermario Morosinit, kelle süda 2012. aasta aprillis liigamängu ajal seiskus. 25-aastane Morosini suri teel haiglasse. | FOTO: PIERANUNZI LUCIANO/AFP/SCANPIX

Teadaolevalt on esimest äkksurmajuhtumit spordis ajalooannaalides mainitud aastal 490 eKr, kui kreeka sõdur Pheidippides jooksis Maratoni linnast Ateenasse (umbes 42 kilomeetrit), et teatada võidust Pärsia üle. Kohale jõudnuna kukkus ta kokku ja suri. Äkksurm tababki inimest tavaliselt kehalise koormuse ajal või vahetult pärast selle lõppemist. Seega on kehaline koormus  äkksurma soodustav tegur.

Ikka ja jälle loeme ajalehtedest või kuuleme raadios-televiisoris spordiuudistest, et on toimunud kõige traagilisem sündmus spordis – äkksurm. See võib esineda nii noorel kui ka vanal, nii tippsportlasel kui ka tervisesportlasel. Õnneks juhtub nii spordis väga harva.

Mehi võib äkksurm tabada viis korda suurema tõenäosusega kui naisi. Alla 35-aastaste puhul on selle tõenäosus 1:100 000, üle 35-aastastel aga 6:100 000. Uuringute järgi sureb USAs igal aastal spordis äkksurma 50-100 inimest. Eestis esineb aastas 1-3 äkksurmajuhtumit.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles