Videokordused on tulnud jalgpalli, et jääda

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Videokordused ja -kohtunikud on eeldatavasti juba järgmise aasta jalgpalli MM-finaalturniiril igapäevane nähtus.
Videokordused ja -kohtunikud on eeldatavasti juba järgmise aasta jalgpalli MM-finaalturniiril igapäevane nähtus. Foto: Vladimir Sergeev/Sputnik/Scanpix

Jalgpallireeglid tekkisid Inglismaal 19. sajandi teisel poolel. Kui võtta stardipunktiks 1872. aastal peetud läbi aegade esimene maavõistlus Šotimaa ja Inglismaa vahel, võib suuri muudatusi reeglites üles lugeda ühe käe sõrmedel.

1) 1891. aastal kirjutati reeglitesse sisse penalti; 2) 1925. aastal õgvendati suluseisu (kui seni pidi söödu andmise hetkel jääma adressaadi ja vastase värava vahele kolm, siis nüüd kaks kaitsjat; see variant kehtib tänapäevani); 3) 1958. aastal lubati vahetused; 4) 1992. aastal keelati tagasisööt väravavahile. Kõik.

Eeldatavasti täieneb see loetelu juba järgmise aasta märtsis videokorduste ja -kohtunikega, mis muudavad jalgpallimängu vähemalt sama palju kui 1925. aasta otsus suluseisureegli kohta. Võib-olla rohkemgi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles