Eesti Maaülikooli söötmisosakonna juhataja professor Olav Kärt kinnitas, et Andrus Veerpalu dopingujuhtumiga eestlastele tuttavaks saanud kasvuhormooni sattumine inimese organismi toiduga pole võimalik.
Eksperdid: kasvuhormoon ei saa toiduga inimorganismi sattuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna kasvuhormoon on peptiid, mis laguneb seedekulglas, pole selle sattumine inimorganismi võimalik ka siis, kui seda toiduainetes esineks. Samal põhjusel ei saa somatotropiini (bovine somatotropin ehk kasvuhormoon – toim) manustada loomadele ka söötes. Et Eestis pole lubatud somatotropiini loomakasvatuses kasutada, pole ka loomakasvatuses sellealaseid uurimisi läbi viidud,» selgitas Kärt ERRi uudisteportaalile.
Kärt rääkis, et on kasvuhormooni kasutamist näinud USA piimafarmides, kus süstitakse veistele lihastesse 2 kuni 3 korda nädalas somatotropiini. Selle tulemusena suureneb lehmade piimatoodang umbes 15 protsenti. Samas suurendab antud preparaadi kasutamine enamasti veistel ainevahetushaiguste esinemissagedust ja halvendab tiinestuvust. Somatotropiini kasutatakse ka sea- ja lambakasvatuses, kus saadakse selle tulemusel 15-20 protsenti rohkem toodangut.
«Veiste somatotropiini on lubatud kasutada väga vähestes riikides, suurematest võib nimetada Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis on kasvuhormooni kasutamine rangelt keelatud. Keelatud on ka nimetatud riikidest nii piima- kui lihasaaduste import,» lisas Kärt.
Ka veterinaar- ja toiduameti juhataja Ago Pärteli kinnitusel on Eestis igasuguste hormonaalsete ainete kasutamine põllumajandusloomadel keelatud ning seda kontrollitakse farmide inspekteerimisel, loomaarstide kontrollimisel ja riikliku saasteainete seireprogrammiga. Seni ei ole tema sõnul kasvuhormoonide ebaseaduslikku kasutust avastatud.