Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Analüüs: 3 järeldust Nõmme Kalju purustavast 4:0 võidust FC Flora üle

Intervjuud Lepistu, Mööli, Frantsevi ja Pijpersiga + galerii

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Jalgpalli Eesti meister 2017 pole veel selgunud, sest liider FC Flora kaotas koduväljakul teise kohtumise järjest, kui sai 876 pealtvaataja ees põhjalikult nüpeldada Nõmme Kalju käest. 0:4 polnud lihtsalt kaotus, vaid piinlik kolakas, mis võib lisaks materiaalsele tuua kaasa ka psühholoogilise kahju. Flora enesekindlus sai Lillekülas sügava haava.

Et FC Levadia rullis esmaspäeva õhtul Kadriorus 5:0 üle Sillamäe Kalevist, on tabeliseis täpselt 33% võrra pingelisem – kui enne teisipäeva edestas Flora Levadiat üheksa ning Kaljut 12 punktiga, siis nüüd on marginaalideks vastavalt kuus ja üheksa. Mängida on seitse vooru, kus läheb jagamisele kuni 21 punkti per meeskond. Variante jagub.

Loiult esinenud Flora jäi kaotusseisu 37. minutil, kui nurgalöögi järel pääses trahvikasti kaare juurest virutama Deniss Tjapkin, kelle jõuline löök oli Mait Toomi jaoks tõrjumatu. Lõplikuks murdepunktiks oli Marco Lukka eemaldamine 58. minutil. Flora keskkaitsja teenis mõnekümne sekundilise vahega kaks kollast kaarti.

Kalju kasutas arvulise ülekaalu isuga ära. 63. minutil lõi brasiillasest ründaja Liliu teise, 73. minutil Robert Kirss kolmanda ja 76. minutil vahetuses sekkunud brasiillane Carlos oivalise neljanda värava. Roosade Pantrite fännid skandeerisid «Kalju, löö viies veel!» ning kuigi see soov ei täitunud, oli õhtu Nõmme klubi jaoks fantastiline. Võita võõral väljakul oma suurimat rivaali 4:0 – see on jalgpallinirvaana!

Postimehe sporditoimetaja Ott Järvela kolm järeldust mälestusväärsest kohtumisest:

Esiteks oli Floral jalgades laupäevane võit Infoneti üle. Eelmises voorus pidasid mõlemad meeskonnad raske matši, aga kui Kalju madistas Levadiaga (1:1) reedel, siis Flora Infonetiga (3:1 võit) laupäeval. Mitmete jalgpalliõpetlaste järgi ei ole kaks puhkepäeva tippjalgpalluritele taastumiseks piisav ning matši esimene poolaeg paistis antud teooriat empiirikaga toetavat.

Flora kumm oli Kalju omast oluliselt tühjem. Duelle võideti vähe. Äärekaitsjate Gert Kamsi ja Joseph Saliste sööstudes nappis särtsu, laupäeval Infoneti vastu tugeva partii teinud Rauno Alliku ei suutnud üks-üks olukordades kaljukaid üle mängida, poolkaitses Mihkel Ainsalut asendanud Markus Poom ei suutnud end keskväljal kehtestada ning ka ründaja Rauno Sappineni esitusest nappis plahvatust.

Teiseks poolajaks vahetas peatreener Arno Pijpers platsile Ainsalu ja Martin Milleri, mis omas episoodilist, ent mitte püsivat mõju. Ka Lukka punast kaarti võib seostada väsimusega – noor keskkaitsja rikkus mõlemal puhul määrusi, sest jäi olukorda selgelt hiljaks.

Teiseks mõjus Kaljule varjatud õnnistusena poolkaitsja Artur Valikajevi jätkuv puudumine, mistõttu mängis tema kohal tavapäraselt keskkaitses tegutsev Deniss Tjapkin, kes oma võimsa koguga keskvälja valitses. Isegi Ainsalu sekkumine pärast vaheaega ei suutnud jõudude vahekorda muuta.

Karjääri alguses Sillamäel oligi Tjapkin eelkõige poolkaitsja ja vast tasub ka Kaljul teda edaspidi tippmängudes just sel positsioonil kasutada. Kui algse info kohaselt oli Valikajev vigastatud, siis Kalju abitreeneri Sergei Terehhovi sõnul oli venelane see välismängija, kes ei mahtunud koosseisu (üheks kohtumiseks tohib üles anda neli mitte Eestis treenitud mängijat, kelleks olid Kaljul täna Reginald, Maximiliano Ugge, Liliu ja Carlos).

Kolmandaks tähendab kuuepunktiline edu, et Floral on eksimisruumi ühe kaotuse ja ühe viigi jagu. Järgmised kuus kohtumist peavad rohevalged tabeli kuue tagumise meeskonna vastu, kellele pole senise hooaja jooksul kaotatud ainsatki punkti, aga juba laupäeval Paides tuleb läbi ajada võistluskeelu all olevate Lukka ja Brent Lepistuta, mis on kahtlemata väljakutse Florale ja võimalus Paidele.

29. voor: Tartu Tammeka - Viljandi Tulevik 1:1, FC Levadia - Sillamäe Kalev 5:0, FC Infonet - Paide 6:1, Narva Trans - Pärnu Vaprus 3:1, FC Flora - Nõmme Kalju 0:4.

Tabeliseis: Flora 73, Levadia 67, Kalju 64, Infonet 57, Trans 35, Tammeka 30, Sillamäe 29, Paide 25, Tulevik 23, Vaprus 8.

* * *

Nõmme Kalju peatreeneri Sergei Frantsevi kommentaar võidu kohta: «Olen kõigile mängijatele oma ülesande eeskujuliku täitmise eest väga tänulik. Suure skoori kohta ütlen, et need väravad, mis augusti lõpus Floraga peetud mängus ja reedel Levadia vastu löömata jäid, tulid täna ära.

Flora meeskond on teatavasti noor, mis tähendas, et meie põhiline ülesanne oli sulgeda nende jooksuliinid. Teadsime seda ja valmistusime hoolikalt. Aga veelkord – olen väga tänulik kõigile mängijatele maksimaalse pingutuse eest teist mängu järjest. Reedel Levadia ja nüüd Flora vastu. Täna tuli kõik välja nii nagu vaja.

Mis puudutab Deniss Tjapkini keskväljal kasutamist, siis teda hankides pidasimegi silmas, et ta suudab mängida kahte positsiooni – kesk- ja poolkaitsjat. Arvestades, et ta pole mõnda aega kontrolliva poolkaitsja kohal mänginud (Frantsev kasutas hooaja kolme esimese ringi jooksul Tjapkinit sisuliselt ainult keskkaitses – toim), oli tema sinna asetamine väike risk. Aga oli vaja leida lahendus ning otsustas säärase variandi kasuks.»

* * *

Videointervjuu Nõmme Kalju äärekaitsja Karl Mööliga:

* * *

FC Flora kapteni Brent Lepistu kommentaar: «Annab tunda, kui sellises hooaja faasis on suurte klubidega järjestikused mängud ning vastasest üks päev vähem puhkust. Lisaks veel kunstmurult tavamurule tulek. Ei olnud jõudud kahevõitlustes ja muudes aspektides Kaljust üle olla.

Meie mäng on sel hooajal kaitsest lähtuv, aga täna polnud jõudu, et ise palliga mängida. Kuigi pärast 0:1 kaotusseisu jäämist võtsid mehed jalad kõhu alt välja ja haarasime ohjad, siis punane kaart andis viimase hoobi. Suure väljaku peal tugeva meeskonna vastu pole vähemuses kerge.

Tabeliseis on endiselt hea, sest vahe Levadiaga on kuus punkti. Saime suurtega ära mängitud. Nüüd tuleb pea külmana hoida ja teiste meeskondade vastu kindlalt oma ära teha. Kõik on veel hästi.»

* * *

Postimehe mängujärgne intervjuu FC Flora peatreeneri Arno Pijpersiga:

Arno, kas suure 0:4 kaotuse põhjus oli väsimus laupäevasest mängust või midagi muud?

Asjaga võib seotud olla fakt, et Nõmme meeskond on tõesti hea! Kui vaadata Kalju tänast esitust, on üpris imelik, et neil tabelis rohkem punkte pole. Teen neile hea mängu eest komplimendi. Meie olukord oli keeruline, sest nagu olen öelnud – nii augusti lõpus kui ka nüüd pidime pärast kunstmurul mängimist ja kõigest kahte puhkepäeva mängima tavamurul, mis pole hooaja antud faasis kõige mugavam mängugraafik.

Aga see on üks osa meistrivõistluste omapärast, millega peame hakkama saama. Ütlesin mängijatele enne nelja keerulist mängu (Floral kohtus eelmises neljas voorus kaks korda Kaljuga ja kaks korda Infonetiga ning sai mõlema vastu võõrsil võidu, ent kodus kaotuse – toim), et kui võtame neist mängudest kuus punkti, siis pole see küll minu soov, sest tahaksin rohkem, aga aktsepteeritav saak küll.

Teadsime, et mäng tuleb keeruline. Martin Milleri ja Mihkel Ainsalu koosseisust välja jätmisega proovisin luua olukorra, kus saaksime keset mängu tuua sisse lisavärskust. Aga Nõmme mängis avapoolajal nii hästi, et me ei saanud oma poole pealt korralikult väljagi. Tõin nad platsile, aga siis saime punase kaardi, millega oli mäng sisuliselt otsustatud.

Sul oli kohtumise jooksul mitmeid väga intensiivseid ja tuliseid sõnelusi Nõmme Kalju pingiga. Miks?

Kui sul on nii hea meeskond, siis keskendu selle tegemistele ja hea esituse tagamisele, mitte ära karju iga kukkumise järel kollase või punase kaardi järele! Treeni ja juhenda oma jalgpallureid, mitte kohtunikku. See pole kollegiaalne käitumine.

Tõsi, ka mina patustan vahetevahel selle vastu, sest kui näed väga halba viga, siis kargab pähe mõtte: kurat, see peab olema kollane! Aga isegi pime hobune nägi, et Lukka vääris teise kollase kaardi olukorras kollast. See oligi kollase kaardi viga. Ei mingit vaidlemist. Ja kuna see oli teine kollane, siis ühtlasi ka punane. Aga miks peab Kalju abitreener Sergei Terehhov sellises olukorras hakkama kohtunikule kõrva karjuma ja kollast nõudma. Kohtunikul endal on ka silmad.

Säärane käitumine ajab mind tigedaks, sest me ei mängi teineteise vastu eesmärgiga teineteisele sitta keerata. Mängime Kalju vastu, sest me mõlemad osaleme spordivõistlusel. Pole minu asi teise meeskonna asjadesse sekkuda.

Kui sulle oleks hooaja eel pakutud, et Flora omab seitse vooru enne lõppu kuuepunktilist edu, siis kas oleksid pakkumise vastu võtnud?

Ütlesin hooaja eel, et eesmärk on meeskonda arendada ja lõpus vaadata, mis tulemuse see annab. Täna mängisime mõnes episoodis päris hästi, aga kohati jällegi naiivselt. Mängu järel küsisin riietusruumis: kes soovis vähemuses ja 0:2 kaotusseisus olles väravat püüda? Mõned käed tõusid. Aga see polnud ju võimalik, sest meil oli vastas nii hea meeskond. 0:2 kaotusseisus ja vähemuses tuleb lihtsalt viisakalt lõpuni mängida, ei muud. Kogemuste puudumisest tingitud vead tulevad meil endiselt sisse. Seega ruumi kasvamiseks ja arenemiseks jagub.

Millised on su võimalused keskkaitses laupäeval Paides, sest Lukka ja Lepistu on võistluskeelu all ning Madis Vihmann ja Martin Kuusk endiselt vigastatud?

Jah, need mehed on väljas, aga mul on koosseisus 24 head mängijat. Nii mõnedki head 17-18-aastased noored. Näiteks Vladislav Kreida, kelle esitused duubli eest mulle väga meeldivad, sest ta on noor, tugev ja andekas mängija. Probleemi pole. Muidugi sooviksin, et valikus oleksid kõik mehed ja seega pole olukord kõige mugavam, ent meil on piisavalt mängijaid olukorra lahendamiseks.

Kas sa süüdistad Lukkat tänases punases kaardis?

Jah, rääkisin temaga, sest ta on noor ja teenis kaks kollast kaarti. Aga seda juhtub ka tippmängijatega. Vahetevahel tuleb kaarte võtta, aga vahel mitte. Esimene kollane kaart oli aktsepteeritav. Tegu oli duelliga, mille ta kaotas, aga samas oli üks kaitsja veel tagapool ehk otse punase ohtu polnud. Teisega läks veidi õnnetult. Ma pole kindel, et Lukka sooviski jalaga vastast tabada.

Natuke nagu laupäeval Liverpooli ründaja Sadio Mane punane kaart mängus Manchester City’ga. Rumal tegu ja kindel punane, aga ta eesmärk polnud ju vastaste väravavahti jalaga pähe lüüa. Rumal tegu, aga ei enamat. Samas otsus Lukkale teine kollane kaart anda oli õige.

Tagasi üles