Süstid, tilgutid – tippsport kui keemiatehas

Jalgrattur Kalle Kriit üritab võimalikult palju vajalikke toitaineid kätte saada täisväärtuslikust toidust. Ometi neelab temagi raskemal treeningperioodil kuni 15 tabletti toidulisandeid. Foto: Raigo Pajula

Ilmselt teavad kõik, et tippsportlased ei ela enam ammu pelgalt mannapudru peal. Süstid, vitamiinid, toidulisandid ja igasugused preparaadid on nende jaoks sama vajalikud kui õhk ja vesi.
 

Kui suusataja Arne Sirel aastakümneid tagasi tippsporti tegi, oli tema jaoks omamoodi doping juba seegi, kui treeninglaagris nälga ei jäänud. Tihtipeale tuli pärast rasket treeningut sööklast otse puhvetisse või poodi joosta, sest kõht oli endiselt tühi.

Enamasti polnud aga sealtki suurt midagi saada. Alles Nõukogude Liidu koondisesse jõudes avanes Sireli jaoks tõeline spordimaailm. Sportlased said hommikuti kalamarja süüa ja söökla töötas 24 tundi ööpäevas. Mida sa hing veel ihkad?

15 tabletti päevas

Ent sellega kaasnesid ka miinused. Bakurianis laagris olles taheti Sirelile enne teatevõistlust süstida salajast imerohtu. Pärast võistlust taheti teha veel üks süst ja seejärel dopinguproov.

Sirel aga keeldus kategooriliselt ja tema asemele võeti üks teine koondise kandidaat. «Venelased tahtsid ilmselt katsetada, milline mõju ravimil oleks. Ega ma siiamaani tea, mis ravimiga tegu oli, aga ilmselt midagi lubatut seal polnud,» nentis Sirel, kelle sõnul ei tarvitatud toona ka mingeid toidulisandeid. Ainuke, mida kasutati, olidki kõige tavapärasemad vitamiinid.

Ometi suutis esimese Eesti suusatajana MK-punkti teeninud Sirel treenida nagu Kalevipoeg. Näiteks 1981. aasta 26. oktoobrist kuni 26. novembrini suusatas Sirel Sajaanides asuvas Veršina Tjoias ligi 1800 kilomeetrit.

See tegi päevas keskmiselt 60 km, pikim ots oli 81 km. «Aeg on edasi liikunud. Ega praegused tippsportlased meist oluliselt rohkem treeni. Aga töö intensiivsus on tõusnud, varustus ja eriti rajad on muutunud tundmatuseni. Lisaks vabatehnika. Praegu suusatatakse 10 km 23 minutiga, meie suusatasime 33 minutiga,» nentis Sirel.

Ajad ja tingimused on viimaste aastatega tundmatuseni muutunud. Nagu jalgrattur Kalle Kriit välja tõi, ei saa enam ammu poest kartulit ja porgandit ostes samasugust toodet nagu aastakümneid tagasi otse peenramaalt võttes. Kogu maailm on märksa keemilisemaks muutunud. Samamoodi ka toidulisandid, taastumisvahendid ja teised preparaadid.

«Kõik on ju mingis mõttes keemia. Elu on lihtsalt niivõrd palju muutunud. Isegi kõige tavalisemates toiduainetes on keemiat,» nentis Kriit ja demonstreeris oma taastumisvahendite arsenali. Tõsi, kogu sellest paketist tarvitab ta praegusel vigastusperioodil vaid kaduvväikest osa. Raskete treeningute ajal neelab ta päevas aga tihtipeale 15 tabletti.

Selle juurde kuuluvad nii mitme grupi vitamiinid kui ka aminohapped, kalamaksaõli, antioksüdandid, raud, guaraana, ženšenn, kreatiin ja L-karnitiin. Et mitte korraga peotäit tablette alla neelata, püüab Kriit koguse päeva peale ära hajutada.

Raskematel perioodidel 25–30 tundi nädalas treeniv sportlane ei peaks ilma toidulisanditeta vastu, sest kõiki vajalikke aineid pelgalt toidust enam kätte ei saa.

«Rasketel treeningperioodidel ei saaks ilma nendeta ilmselt midagi teha. Aga vigastusperioodil üritan kõik vajalikud ained toidust kätte saada,» nentis Kriit, kes tarvitab vaid Cofidise tiimi arsti ette kirjutatud toidulisandeid. Turule tulnud uusi tooteid ta suure hurraaga tarvitama ei kipu, see olevat justkui peaga vastu seina jooksmine.

Isegi kõige tavalisema spordijoogi väljavahetamine võib endaga kaasa tuua võistluste katkestamise, iivelduse või isegi karmimad tagajärjed.

Kunagi ei tea, mis aineid uued tooted sisaldavad. Seetõttu ongi Kriidil välja kujunenud kaks-kolm ravimifirmat, mille preparaate ta usaldab. Vaatamata sellele üritab Kriit ravimeid tarbida nii vähe kui võimalik. «Kõik see on seedesüsteemile ja maksale siiski kurnav. Üritangi leida kuldset keskteed, mis oleks minu organismile parim,» tõdes Kriit.

Süstlaga organismi

Jalgratturid on ilmselt üks elav kestvusalaesindajate näide, kes suurte koormuste seedimiseks võtsid aastaid tagasi kasutusele ka veenisisese toitainete manustamise. Aastakümneid tagasi oli üsna tavapärane ka see, kui kurnatud ratturid saadeti pärast rasket velotuuri tilgutite alla taastuma. Ikka selleks, et võimalikult kiiresti taas kõvasti treenima hakata.

Nüüd on nii esimene kui ka viimane variant aga keelatud. Ratturid ei tohi parema taastumise nimel nõela abil näiteks vitamiine, suhkruid, ensüüme, aminohappeid ja antioksüdante tarbida. «Itaalia velotuuril süstis klubi arst ka mulle aminohappeid ja soolasid ning lisas ka magneesiumi. See pole maksale nii koormav ja imendub samuti kiiremini,» sõnas Kriit, kes ise pole endale kunagi toitaineid veeni süstinud.

Tegelikult on see ka täielikult keelatud. Veenisisest taastumisvormi võib kasutada üksnes arsti juuresolekul ja tema ettekirjutusel. Seda, et arst Kriidile keelatud aineid süstida võiks, mees ei kartnud. «Oleme piltlikult öeldes üks perekond, kus keegi ei tahaks teistele midagi halba. Me oleme siiski üks meeskond.»

Kas praegu on tippsportlaste elu kergem või raskem, jäägu igaühe enda otsustada. Koormused koormusteks ja taastumisvahendid taastumisvahenditeks. «Tippsport on väga keemiliseks läinud.

Kõik käivad piiri peal. Aga meie omal ajal vähemalt teadsime, et võistleme lihast ja luust inimestega, mitte nende keemia­arsenaliga,» sõnas Eesti 10 000 meetri rekordiraamatus teist positsiooni hoidev Toomas Turb. 30 aastaga pole temast ja Enn Sellikust veel keegi vaatamata moodsatele taastumisvahenditele ja toidulisanditele mööduda suutnud.

Mida tippsportlased kasutavad?

Sõudja Kaspar Taimsoo tarbib tavapäraselt valgujooke ja süsivesikutega spordijooki – see kuulub tema sõnul iga sportlase standardvarustusse. Lisaks võtab ta pea kõikide gruppide vitamiine ja südant toetavaid preparaate. Kuna tal on olnud probleeme külmetushaigustega, tuleb tarvitada ka ternespiima kapsleid.

Cofidise tiimi jalgratturi Kalle Kriidi menüüsse kuuluvad erinevatel perioodidel: 1) magneesium (manustab vedelikuna, parandab ainevahetust), 2) süsivesikuterikas jook (energia), 3) Omega Biene (kalamaksaõli – «Palju inimene ikka kala jõuab süüa, sellest saab vajalikud ained kätte.»), 4) antioksüdandid (aitavad tervist tugevdada), 5) E-vitamiin + seleen, 6) kaltsium, 7) C-  ja B-vitamiin, 8) guaraanajook (kasutatakse võistluse lõpus energia saamiseks), 9) ženšenn (suurendab vastupidavust), 10) L-karnitiin (aitab põletada rasvu, kui pärast puhkust on lisakilosid tulnud), 11) aminohapped (ehitusplokkideks proteiinidele ja lihaskoele), 12) probiootikumid (seedimise soodustamiseks rasketel treeningperioodidel), 13) proteiinipulber (pärast treeningut), 14) kaalium, 15) BCAA aminohape, 16) kaalium. (PM)