Justkui Andrus Veerpalu dopinguafäärist oleks Eesti Suusaliidule vähe, tormati, pea ees, uude kõmulisse skandaali. Seekord on tüliõunaks Eesti suusatamise lipulaeva Otepää MK-etapi korraldamisega kaasnev raha.
Raha ajas Otepää MK-etapi korraldajad ja suusaliidu tülli
Summad, millest räägitakse, on suured. Seega peituvad probleemirägastiku juured hoopis sügavamal, vastupidi mõnedes ringkondades levinud arvamusele, et vastuolud said alguse alaliidu soovist tekitada peakorraldajat vahetades Jaak Maele tippspordist loobumisel pehme maandumine. Siiski on selleski teoorias omajagu tõtt.
Seni tegeles Otepää MK-etapi ettevalmistamise ja läbiviimisega sihtasutus Tehvandi Spordikeskus eesotsas oma juhi Alar Arukuusega ning vaevalt leidub inimesi, kes poleks veendunud, et töö oli hiilgav.
Rahul olid kõik: rajaveeres seistes tõelise spordipeo tekitanud inimesed, võistlejad ja mõistagi ka Eesti Suusaliit, kes lõikas iga aasta võistluse tulust endale kena tüki – vanas rahas miljon krooni.
Arukuuse sõnul hinnati aga tänavu kevadel MK-etapi korraldamiseks uut lepingut ette valmistades Eesti suusatamise seisu kriitilise pilguga ja oldi arvamusel, et tuleval talvel toimuval võistlusel pole oodata viimaste aastatega võrreldavat publiku ega sponsorite huvi.
Seepärast soovisid nad seni suusaliidu boonuseks läinud summa vähendada minimaalseks.
Vähem publikut, vähem raha
Suusaliit polnud aga nõus, rõhudes noortespordi tundlikule nupule. Väidetavalt kasutasid nad seni MK-etapi korralduse abil saadud raha just noorteprojektides.
«Suusaliidu peamine ülesanne on sportlaste ettevalmistamine. Seepärast ei saa me nõustuda arvamusega, et igal juhul tuleb korraldada suurte kuludega absoluutsel tipptasemel võistlus, aga noored vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Sellisel juhul korraldame varsti MK-etappi vaid välismaalastele,» sõnas suusaliidu juhatuse esimees Jaanus Pulles.
Õigus oleks justkui mõlemal poolel, sest ka Tehvandit juhtivate inimeste kartus on mõistetav – Eesti suusatamine on minetanud atraktiivsuse.
Pärast Kristina Šmigun-Vähi taandumist püüti ühe aasta veel Eesti naiste koondist kuidagi elus hoida, ent tuleval hooajal seda enam ei eksisteeri, Jaak Mae ja Andrus Veerpalu lahkumise järel pole teravamasse tippu sekkumist oodata ka Eesti meestelt.
Miks peaksid siis seni tuhandete kaupa Otepääle kihutanud eestlased raiskama raha sõidule ja piletile ning kulutama suuri summasid talvepealinnas elamiseks, söömiseks ja joomiseks? Kaasa elada pole ju kellelegi.
Väiksem publikuhuvi tähendab ka vähem sponsoreid, kõik see kokku aga eeldatavalt väiksemat tulu. Seepärast tegigi Tehvandi, kes maksab siiani kinni talvise juunioride ja U23 MMi korraldamisest tekkinud kahjumit, ettepaneku viia suusaliidu arvele minev summa miinimumini.
Kuna kokkuleppele ei jõutud, otsustaski suusaliit uuest koostöölepingust loobuda ja võtta MK-etapi korraldamine oma õlule. Sellega vabanes kohe ka Maele sobiv töökoht. «Võistluse korraldus vajas nagunii muutusi ja praegu oli nende elluviimiseks õige aeg,» märkis Pulles.
Suusaliidu tegevuse suhtes kriitiliste inimeste arvates on aga alaliidu juhtide juttu liiga usalduslikult kuulanud Mae sattunud paraja supi sisse.
Samade inimeste hinnangul pole suusaliidu plaan hästi läbi mõeldud ja loodetud tulu asemel võivad alaliitu oodata hoopis senisest suuremad väljaminekud.
Tuleb ju nüüd maksta Tehvandi keskusele radade ja kogu võistluskeskuse kasutamise eest üüri, lisaks leida üritusele sponsorid. Seni oli umbes 800 000 euro suuruse eelarvega võistlusele toetajaid otsida Arukuuse ja tema meeskonna ülesanne.
Kuigi Pullese arvates ei ole sponsorid seotud ürituse korraldajaga, neid huvitavat vaid korralik väljund, pole sugugi kindel, et kõik seni Arukuusega asju ajanud ettevõtjad on nõus uue meeskonnaga jätkama.
Asjatundjate hinnangul on karmi kokkuhoiupoliitikat kasutades võimalik eelarvet kärpida, kuid seejuures käib jutt vaid paarikümnest tuhandest eurost. Kogu eelarve mastaabis on tegemist piskuga. Pulles aga kinnitab, et säästma ei hakata kvaliteedi arvel.
«Praeguseks pole me veel võimalikke kokkuhoiuvariante läbi töötanud, kuid usun, et suudame mõned koostöölepingud sõlmida soodsamatel alustel,» mõtiskles Pulles. «Tegelikult pole me veel tuleva aasta ürituse eelarvet lõplikult kokku pannud.»
Suusaliit tülitseb iseendaga
Selgusetu on ka see, millise meeskonnaga Mae võistlust korraldab. Kindlasti ei kuulu sinna Eesti kõige asjatundlikum suusakohtunik Tiit Pekk, Arukuuse roll piirdub aga vaid Tehvandilt tellitavate teenuste pakkumisega. Mis saab ülejäänutest seni korraldusmeeskonda kuulunud inimestest, pole teada.
Loo muudab aga eriti halenaljakaks kogu seltskonna omavaheline seotus. Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus asutajateks on Otepää vald, Eesti Suusaliit ja kultuuriministeerium. Kõigi esindajad kuuluvad ka sihtasutuse nõukogusse.
Seega võib öelda, et suusaliit veab vägikaigast enda asutatud ja mingil määral enda juhtimise all oleva ettevõttega.
Samas ei saa nad unustada, et MK-etapi toetus sõltub paljuski ka kultuuriministeeriumist, kelle esindajaid on sihtasutuse nõukogus koguni kaks: esimees Siim Sukles ja liige Tõnu Seil. Nendega tülitsemine võib omakorda kõvasti mõjutada MK-etapi riigipoolse toetuse suurust.