Saada vihje

Petturid, värisege – jalgpalliliit alustas sõda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tuleb välja, et sel hooajal Eesti meistriliigas 13 tabamust TVMK eest löönud Vladislav Gussev (vasakul on lihtlabane pettur.
Tuleb välja, et sel hooajal Eesti meistriliigas 13 tabamust TVMK eest löönud Vladislav Gussev (vasakul on lihtlabane pettur. Foto: Artur Sadovski

Eesti Jalgpalli Liidul sai sulidest villand. Petuskeemide paljastamine on saanud südameasjaks ning esimesena võeti vahele Tartu Maag Tammeka poolkaitsja Artur Ossipov ja FC TVMK ründaja Vladislav Gussev. See on alles algus.


«Oleme alustanud leppimatut võitlust mängutulemuste mõjutamise vastu,» kõlas Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõjahüüd.



Kolmeliikmeline komisjon, kuhu lisaks Pohlakule kuuluvad veel jalgpalliliidu juhatuse liikmed Priit Penu ja Arvu Sild, jõudis eile ametlikult nii kaugele, et võis esimesed töö viljad ette kanda. Kõiki asjaolusid arvesse võttes otsustati määrata Tartu JK Maag Tammeka mängijale Artur Ossipovile kolme- ja TVMK pallurile Vladislav Gussevile kaheaastane võistluskeeld, mis UEFAga kooskõlas laieneb üle kogu Euroopa. Karistuse põhjendus formuleeriti kui ebasportlik käitumine, mis väljendus katsetes mõjutada mängude tulemusi.



«Rõhutan, et otsus nende kahe inimese kohta on tehtud reaalsetele tõenditele tuginedes ning nende süü on tõestatud sajaprotsendiliselt,» kinnitas Pohlak, kelle sõnul olid nimetatud mehed kõrgendatud tähelepanu all umbes kaks kolmandikku lõppenud hooajast. «Tehtud otsustega soovime anda selge signaali, et me tegeleme probleemiga põhjalikult, kuid kogu protsess peab toimuma järk-järgult, ettevaatlikult ja targalt.»



Üks pettus vooru kohta


Ülekuulamiste ja põhjalike uuringutega tuli Pohlaku sõnul ilmsiks väga suur hulk murettekitavat informatsiooni.



Petturite võrgustik on suur. Pohlaku hinnangul on mustadesse äridesse segatud üle poole meistriliiga klubidest ning umbes 30 jalgpallurit. Kõik asjaosalised ei asu aga mitte samal tasemel. Mõned on väljakasvatatud sulid, teised aga lihtsalt järelejooksikud, kes on väljas lihtsa rahateenimisvõimaluse peal. Näiteks Ossipovi puhul oli tegemist koordinaatoriga, kes skeeme korraldas, Gussev jällegi oli täideviija.



Pohlakule tegi erilist pahameelt tõsiasi, et säärane käitumine on langetanud Eesti meistrivõistluste üldist taset. Jalgpalliliidu juht tõdes kurbusega, et sahkerdati liiga paljudes mängudes.



«Arvan, et pettused toimusid umbes ühes mängus vooru peale,» pakkus Pohlak «Üsna nõme on teha jalgpalli nimel tööd, et siis keegi seda labaselt ära kasutaks.»



Niidiotsi ja kahtlusaluseid on veel hulgaliselt, kuid miks ei karistatud siis veel suuremat hulka pallureid?



«Kui oleks praegu näiteks 20 mängijat liistule võtnud, siis võinuks ehk mõned nendest süütud olla ja osa pettureid sootuks pääseda,» selgitas Pohlak. «Me ei taha, et keegi saaks põhjuseta karistada.»



Pealegi ei suju sulide petu­skeemid iga kord õlitatult. Näitena tõi ta Balti liiga mängu FK Riga ja TVMK vahel 2007. aastal. Läti meeskonnal oli fikseeritud kaheväravaline võit, kuid üleminutitel lõi vahetusest sekkunud Ilja Kissel 1:2. «Mõned TVMK mängijad hoidsid peast kinni,» muigas Pohlak, viidates ebaõnnestunud pettusele.



Jalgpalliliidu president rõhutas korduvalt, et Gussevi ja Ossipovi liin oli vaid suure lohe üks pea.



Pohlak rääkis, et mõned päevad tagasi kohtus ta ühe Eesti meistriliigas üsna tuntud mängumehega, kes tunnistas, et talle on inimesed enne mängu helistanud ja pärinud, kuidas meeskond järgmiseks kohtumiseks valmis on. Mängija ise ei näinudki selles enda sõnul miskit halba.



Kahtlased leegionärid


«See on ju ometi asi, mida teha ei tohiks,» tõdes Pohlak. «Kasvatustööd tuleb veel palju teha. Meeskondadega tuleb individuaalselt rääkida. Teatavasti kasvab lohedel pea tagasi ning seega peame ta ümber kasvatama.»



Võrgustiku ulatust näitavad Pohlaku sõnul väga lihtsad asjad. Enamik leegionäre, kes Eesti liigasse mängima tuuakse, on kas keskkaitsjad või väravavahid – positsioonid, kus mängu tulemust on kõige lihtsam mõjutada.



«Selline tegevus on sihipärane protsess,» kinnitas Pohlak, kelle hinnangul võisid petturid ühe mänguga teenida umbes 50 000 – 100 000 Eesti krooni. «Me ei saa sellist käitumist Eesti jalgpallis aktsepteerida.»



Viimane Eesti jalgpalliga seotud skandaal lahvatas Soome liigas, kui Maarjamaalt pärit Aleksandr Kulik vallandati oma leivaandja Rovaniemi Pallo­seura juurest petuskeemis osalemise kahtluse pärast.  «Nendel süsteemidel on kokkupuuteid, kuid seal on asi veel hullem,» märkis Pohlak, kes ei tahtnud sel teemal esialgu pikemalt peatuda.



Pohlak kinnitas, et käes on tegude aeg ning tuleval hooajal ei välista ta ka mõne klubi väljaheitmist meistriliigast, kui selleks vajadus peaks olema. Karistused on karmid, kuid õiglased.



«Kui oled toas, mis on sõnnikut täis, ja tahad selle sealt eemaldada, siis jääb paratamatult s...hais kätele juurde,» tõdes Pohlak. «Kuid see on parem kui ajada hunnik nurka, teha endale üks puhas lapp ja siis elada selle haisu sees, kuni kõik lämbuvad.»

Märksõnad

Tagasi üles