Rahvusvahelise Suusaspordiföderatsiooni (FIS) dopingupaneel ei rahuldanud Andrus Veerpalu poolt antud dopinguproovide vaidlustust. Veerpalu soovib otsuse edasi kaevata Rahvusvahelises Spordiarbitraažis (CAS).
FIS langetas Veerpalu suhtes lõpliku otsuse: süüdi
Eesti Suusaliidu teatel jättis FISi dopingupaneel rahuldamata Andrus Veerpalu kaebuse positiivse dopinguproovi kohta ja määras sportlasele kolmeaastase võistluskeelu. Andrus Veerpalu organismist tuvastati lubatust kõrgem kasvuhormooni tase 29. jaanuaril Otepääl treeningu järel võetud proovi tulemusel.
Andrus Veerpalu nõustavate Eesti teadlaste grupi esindaja professor Sulev Kõksi sõnul on FISi dopingupaneeli otsus pehmelt öeldes pealiskaudne.
«Piltlikult öeldes räägib üks pool siiani aiast ja teine aiaaugust. WADA testimismeetod on kasutusel «ainult teaduslikuks» kasutamiseks. See tähendab, et test ei ole läbinud akrediteerimise protseduuri ega kvaliteedikontrolli. Sellise testi kasutamine näiteks haiglas või kohtumeditsiinis on välistatud ja sellise testi tulemused õigustühised. Teadmata põhjusel ei näe FIS ja WADA sellise testi kasutamises mingit probleemi,» sõnas Kõks.
Andrus Veerpalu sõnul kavatseb ta kindlasti otsuse vaidlustada Rahvusvahelises Spordiarbitraažis.
«Kuna paneel jättis meie meeskonna esitatud argumendid ja teadlaste tehtud analüüsi suures osas hindamata, siis kavatseme otsuse kindlasti edasi kaevata. Üks sportlane on praegu selle suhteliselt uudse testi rahvusvahelises spordiarbitraažis vaidlustanud. Me läheme sama teed, et tõestada oma süütust. Ei ole mingit mõtet jääda poolele teele pidama, kui oled veendunud oma käitumise õigsuses,» sõnas Veerpalu.
FISi dopingupaneeli otsus jõudis suusaliiduni esmaspäeval, 22. augustil.
Eesti meeste suusakoondise peatreeneri Mati Alaveri sõnul mõistis FIS Veerpalule juurde ühe aasta võistluskeeldu suuresti selle eest, et otsustajate sõnul ei teinud sportlane piisavalt koostööd ja venitas B-proovi avamisega.
«Sellega ei tahaks päriselt nõustuda. B-proovi avamise edasilükkamine oli meie suusakoondise esinemise ja tegelikult laiemalt kogu Holmenkolleni MMi õnnestumise huvides. Andrus ei tahtnud oma juhtumiga heita varju Eesti sportlaste esinemisele ja Oslo MMile tervikuna. Kõik asjaosalised teavad seda,» sõnas Alaver.
Andrus Veerpalu juriidilise esindaja, vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul möönab FISi dopingupaneeli otsus, et proovi võtmises on küsitavusi, kuid on samas vältinud sisulisi käsitlusi.
«Me ei keskendunud oma kaebuses ainult proovide võtmisel, hoidmisel ja transportimisel ilmnenud tõsistele minetustele ja sellest kerkinud kahtlustele nende analüüsideks sobivuse kohta. Seetõttu on ebaõige oletus, et oleme senini keskendunud vaid vormilistele puudustele. Tähelepanuväärne on asjaolu, et proovid on võetud erakordsetes tingimustes, mis meie ekspertide arvates on määravaks põhjuseks n-ö valepositiivse proovi tulemuses. Kahjuks on FISi dopingupaneel reas küsimustes jätnud meie kaebuse seisukohad üldse hindamata ning ümberlükkamata ja eelistanud vaid paljasõnalisi oletusi. Väga suur osa Andrus Veerpalu kaebusest oli pühendatud ka WADA poolt kasvuhormooni tuvastamise meetodi äärmiselt vaieldavale sobivusele ja usaldusväärsusele. Seejuures pole FISi otsuses WADA meetodi osas meie ekspertide poolt tehtud tõsist analüüsi üldse peetud vajalikuks sisuliselt käsitleda. Need on olulised puudused otsuse motiveerimisel ja sisulisel põhjendamisel, mis kavatseme välja tuua ka rahvusvahelisse spordiarbitraaži pöördumisel,» sõnas Pilv.
FIS informeeris Andrus Veerpalu positiivsest A-proovist Eesti Suusaliitu 15. veebruaril. Veerpalu positiivseks osutunud B-proov avati 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris.
Dopingupaneeli otsust põhjendavas dokumendis on muuhulgas kirjas, et paneel ei ole valmis alustama uurimist sportlase eksperttiimi kriitika pälvinud testimismooduses osas ning rahuldub sellega, et meetodi sobivust on kinnitanud Maailma Antidopingu Agentuur (WADA). Seetõttu jättis paneel läbi vaatamata tegurid, mis võisid sportlase ekspertide arvates mõjutada hGH (kasvuhormooni) testi usaldusväärsust
Paneel pidas taunitavaks, et pärast seda, kui sportlasele sai teatavaks A-proovi positiivne tulemus, ei taotlenud ei sportlane ega Eesti alaliit B-proovi avamist ja analüüsi. Selle asemel teatati avalikult sportlase tegevspordist loobumisest ning alles seejärel, kui selgus et tippspordist loobumine ei päästa FISi dopingupaneeli menetlusest, küsiti B-proovi analüüsi. Paneel märkis, et selline viivitus tõi kaasa riski, et proov muutub kõlbmatuks.
Pärast A-proovi tulemuse selgumist jõudsid ESL ja FIS ühisele arusaamale, et B-proovi avamist ei toimu enne 7. märtsi. ESL ja sportlane ei nõustunud A-proovi tulemustega ning taotlesid B-proovi avamist 12. märtsil. Samasisulise taotluse esitas 21. märtsil ka vandeadvokaat Aivar Pilv.
Paneeli arvates ei teinud sportlane asja menetlemisel koostööd ning see on sanktsioonide määramisel raskendav asjaolu. Dopingupaneel tõi esile, et kõnealune aine ei saanud sattuda organismi juhuslikult, näiteks arsti poolt läbimõtlematult määratud ravimi tõttu, vaid see nõudis suuri oskusi ja metoodilist lähenemist ning meditsiinipersonali abi. Dopingupaneel pidas põhjendatuks tõsta tavapärast võistluskeelu pikkust aasta võrra.
«Test mõõdab kehaomast kasvuhormooni taset ja ei erista kehavälist ainet. Seega annab test valepositiivse tulemuse perioodil, kui inimese organism toodab kasvuhormooni rohkem: raske sportliku pingutuse, nälja, stressi ning muu sellise korral. Ka testi väljatöötaja on seda ohtu ise kinnitanud,» ütles Sulev Kõks.
FISi dopingupaneel märkis, et sportlane ei teinud võistluskeelu kohta omapoolseid ettepanekuid, jättes nõudmata kas keelu tühistamise või vähendamise.
Veerpalu ei taotlenud karistuse vähendamist, sest ta on algusest peale eitanud dopingu tarvitamist. Andrus Veerpalu meeskonna hinnangul on kõik FISi dopingupaneeli otsuses esitatud argumendid äärmiselt vaieldavad ja ümberlükatavad.