/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/12/15/879018t1h905a.jpg)
«Mina soovin Kadriga maha istuda ja kõik probleemid selgeks rääkida,» teatas Eesti laskesuusatamise koondise peatreener Maris Cakars. «Temaga ei saa ju asju arutada – kui miski ei meeldi, tõuseb ta püsti ja jalutab minema,» vastas sportlane Kadri Lehtla.
Eesti laskesuusatamist jälginud inimeste jaoks pole nendes pealtnäha vastukäivates lausetes midagi üllatavat. Vastastikku süüdistusi pildudes on möödunud kogu kodune laskesuusatamise suvi ja sügis. Mõlemad kinnitavad, et teisega pole võimalik suhelda, samas pole nad ühises vestlusringis sisuliselt kunagi osalenudki.
Nii ongi tekkinud olukord, kus Lehtla tiirutab teisejärgulistel IBU karikavõistlustel, temast nõrgemad noored laskesuusatajad rassivad aga MK-etappidel tagumises otsas. Tüli sai uue hoo kolmapäeval, kui Lehtla jäeti välja IBU karikavõistluste segateatevõistluselt.
«Meil oli vaja anda noortele tüdrukutele teatesõidu kogemust. Pealegi pole tegemist sarjaga, kus Lehtla peaks võistlema,» sõnas Cakars veendunult. «IBU karikas ongi mõeldud rohkem noorematele ja lootustandvamatele sportlastele. Kes seal häid tulemusi näitavad, liituvad tavaliselt kohe MK-sarjaga. Praegu kannatab Lehtla pärast kogu Eesti laskesuusatamine. Tulevaks hooajaks võidakse sellega kaotada 10 000 eurot.»
Probleem pole sportlik
Pärast kaht esimest etappi IBU sarjas 2. kohta hoidva Lehtla sõnul on seal võistlemine enesekindluse tekitamiseks siiski oluline. «Siin esikuuikusse sõites tunnen end palju paremini, kui MK-etapil kuhugi punktikohtade lõppu jõudes. Rahaliselt on see samuti kasulikum,» selgitas ta. Samas aga tunnistas: «Kui peatreeneriks oleks keegi teine, sõidaksin MK-sarjas…»
Seega ei seisne probleem väheses enesekindluses või kesises sportlikus vormis, mis ei luba MK-sarja punktide eest võidelda. Probleem on hoopis põhimõtteline ning peitub sportlase ja peatreeneri vahelistes sassis suhetes. Kogu loo muudab veel keeruliseks sportlase ja treeneri vahel kõrguv keelebarjäär – Lehtla ei oska vene keelt, Cakars ei valda inglise keelt.
Cakars on aga enese sõnul teinud lahenduse leidmiseks kõik võimaliku. «Olen Lehtlale pakkunud pidevalt võimalust tulla ja sõita MK-sarjas. Tema jaoks on koht alati olemas,» kinnitas Cakars. «Olen valmis temaga kohtuma ja kas või tõlkide vahendusel kõik jutud selgeks rääkima.»
200 eurot toetust
Lehtla sõnul olevat aga peatreener üliemotsionaalne inimene, kellega suhtlemine võimatu. «Kui talle miski ei meeldi, muutub ta kurjaks, tõuseb püsti ja jalutab minema,» rääkis ta. «Ise pole ma seda näinud, aga tean seda teiste juttude järgi.»
Lehtla on korduvalt väitnud, et Cakars pole treener, kes suudaks talle midagi juurde anda, seepärast ongi ta valinud oma tee ja seda käib ta peamiselt isiklike sponsorite toel.
Näiteks hooaja hakul Soomes lumelaagris viibides harjutas ta ülejäänud koondisega samas paigas, kuid elas eraldi.
Päris iseseisvaks ei saa Lehtla end siiski kuulutada. Alaliiduga seob teda igakuine stipendium 200 eurot, lisaks saab ta nende kaudu kätte IBU poolt võistlustel osalemiseks mõeldud toetuse. Suusad saab Lehtla siiski otse tootjalt, alaliit abistas teda aga hooaja eel 5000 padruniga. Kogu hooaja vajadustest katab see aga vaevalt kolmandiku. Ülejäänu tuleb osta oma raha eest.
Kui tülitsejad pole ise võimelised asju klaarima, võiks selle võtta oma õlule alaliit. President Aivar Nigoli väitel pole see seni õnnestunud, kuna sportlane ja treener viibivad pidevalt erinevates paikades. «Logistiliselt on see väga keeruline,» nentis ta. Kui talle aga meenutati, et detsembri lõpus on mõlemad kohal Eesti meistrivõistlustel, arvas ta, et kohtumise korraldamine on siis täiesti võimalik.
Teist hooaega Eesti koondisega töötav Cakars märkis, et ootab alaliidult selgemat seisukohavõttu. «Soovin, et öeldaks avalikult välja, mida nad kogu asjast arvavad,» sõnas ta.
«Kui suhtlen alaliidu juhtidega, on nad väga positiivsed, kuid päris tõsist juttu pole saanud nendega ajada – telefonitsi rääkimine pole päris see.»