Eesti autospordi traditsioonid ulatuvad kaugele tagasi esimese vabariigi aegadesse, mis koos saavutustega okupatsiooni ajal aitasid luua tugeva põhja jätkamaks maailma ühe populaarsema spordiala arendamist ka taasiseseisvunud Eestis.
Toomas Sildmäe: autosport libedal teel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EALi asutamise ajal paar aastakümmet tagasi eksisteerisid meie autospordis kolm ala – ralli, ringrada ja rallikross. Pidev töö erinevate alade – mida nüüdseks on üheksa – koondamisel ühise mütsi alla on kandnud vilja ning tänu sellele võime praegu Eesti autosporti iseloomustada kui laiapõhjalist ja samas ka rahvusvaheliselt tunnustatud spordiala.
Ringradadel on iseseisvusaastate jooksul tähelepanuväärseid tulemusi ja tiitleid kogunud vormelisõitjad Rain Pilve, Marko Asmer, Tõnis Kasemets kui Kevin Korjus. Autokrossis on koguni kahekordne Euroopa meister Jaanus Ligur. Kardisõitjate saavutuste üleslugemiseks ei jätkuks siinkohal isegi ruumi. Rallispordis on Markko Märtini võidud teada-tuntud nii meil kui mujal maailmas.
Just laiapõhjalisus ja kõigi autospordialade võrdne kohtlemine on seni olnud EALi prioriteet. Nii erasektori, kohaliku kui ka Euroopa Liidu raha jõul on ehitatud mitmeid vajalikke, avalikku huvi teenivaid mootorispordibaase.
Eelmisel nädalal toimus käputäie rallispordiga seotud klubide initsiatiivil EALi erakorraline üldkoosolek, mille üks eesmärk oli eelmise presidendi tagasiastumise järel uue juhatuse valimine. Klubide valitud uude juhatusse hääletati mitmeid endisi liikmeid, kuid ka palju uusi inimesi. 12-liikmelisest juhatusest koguni üheksa on aga ainult rallispordiga seotud ja vaid kahte võib seostada teiste aladega.
Ühe autospordiala liialt suur esindatus juhatuses ning isiklikest (perekondlikest) ambitsioonidest johtuv juhtimine pole tavaliselt erapooletu, eriti kui tekkimas on huvide konflikte oma igapäevase tegevusega, ning see tekitab muret Eesti autospordi tuleviku ja jätkusuutlikkuse pärast.
Loodan, et Markko Märtinil, kes on võtnud poliitilise vastutuse osaleda Eesti autospordi juhtimises, jätkub erapooletut riigimehelikku – ja mitte kruusaloopivat – oskust suunata Eesti autosporti helgemas suunas.
Kahjuks leiame uue juhatuse liikmete hulgast ka Aivo Pärna, kes alles hiljaaegu oli sunnitud lahkuma ühest teisest spordialaliidust, ja kes on avalikkuse tähelepanu pälvinud just mitte kõige seaduskuulekamate tegudega.
Seetõttu ei pea mina võimalikuks sellises juhatuse koosseisus jätkata. Olles Eesti autospordi patrioot, soovin kõigest hoolimata uuele EALi juhatusele jõudu ja tarkust Eesti ühe populaarsema spordiala juhtimisel ja arendamisel.