Ralliautos pole kumbki mees boss, tegemist on meeskonnaspordiga ning mõlema eksimused avaldavad võrdselt mõju.
Usalduseta pole võimalik kiiresti rallit sõita
14. veebruar 2012, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastastikuse usalduseta pole võimalik ralliautoga kiiresti sõita,» kinnitasid kõik Postimehega vestelnud rallispetsialistid. Samas ei soovinud keegi neist avaldada otsest arvamust, kuidas võivad rajalt väljasõidud mõjuda Eesti parima rallipaari Ott Tänaku ja Kuldar Siku edasisele koostööle.
Seni on Tänaku ja Siku võistlemine liiga tihti lõppenud sõidueksimuste tõttu ning ilmselt lasub selles omajagu süüd mõlemal. «Tegelikult on autoralli meeskonnasport ja seda, kumb on autos boss, pole võimalik ütelda,» lausus üks Eesti hinnatumaid kaardilugejaid, nüüdseks juba tegevspordist loobunud Kristo Kraag. «Eksimuste järel tuleb asjad omavahel selgeks rääkida.»
Kraag teab, mida räägib – ta on lugenud legendi Markko Märtinile ja istunud mõni aasta tagasi ühes autos Tänakuga.
Tänak ja Sikk sõidavad koos kolmandat hooaega. Tänakut peetakse jätkuvalt nooreks tulevikutäheks, Sikk on seevastu MM-tasemel kihutajana väga kogenud. Mehed on ka oma loomult väga erinevad.
Ilmselt seepärast on juba nende koostöö algusest saadik kuluaarides räägitud, et paaril on sõidurütmi leidmisega probleeme. Rootsi MM-ralli ajal ja järel said need jutud fännide hulgas uut hoogu.
Üheks põhjuseks oli Rootsi MM-ralli avapäeva järel internetis levinud video, kus lumevalli sõitnud Tänak pahandab Sikuga, et viimane jäi legendi lugemisega hiljaks. Lisaks videos kuuldavatele teravatele ütlemistele kuulutas Tänak kaardilugeja eksimust ka kiiruskatsele järgnenud välkintervjuudes. Avalik süüdistamine ei näita koostööd just parimas valguses.
Iga rajalt väljasõit lööb piloodi ja kaardilugeja koostöösse vähemalt korraks väikese mõra. Paratamatult võib tekkida mõte, et kaaslane eksis ja see võib juhtuda uuesti.
«Pärast eksimust on korraks tõesti raskem kaaslast usaldada, kuid tavaliselt püütakse juba järgmisel kiiruskastel väga hea tegutsemisega usaldust tagasi võita,» selgitas Kraag. «Loomulikult tekitavad sellised juhtumid mõnikord emotsionaalseid olukordi, kuid vähemalt minul pole autos väga teravaid ütlemisi ette tulnud.»
Ka vanameister Margus Murakas kinnitas, et pole autos sõnasõda pidanud. «Põhjamaalased on tuimad ja rahulikud inimesed. Kaardilugeja peale karjumine on rohkem omane lõunaeurooplastele. Oleme ju näinud, kuidas Gigi Galli oma kaardilugejat kiivriga peksab,» tõi ta näite. «Tegelikult on ju kaardilugeja häälest kohe tunda, kui ta muutub ebakindlaks, sellises seisus oleks rumalus sama tempoga jätkata.»
Muraka arvates on sõidu ajal kõige tähtsam säilitada rütm. «Ideaalis on nii, et saan keskenduda vaid teele ja sõitmisele ning kiiruskaste finišis ei tule meeldegi, kas kaardilugeja midagi ütles. See näitab, et paariline tegi kõik õigel ajal,» selgitas ta. «Kui aga kaardilugeja peaks millegipärast takerduma, on õigem tempo korraks alla tõmmata.»
Murakal on kaardilugeja tempo reguleerimiseks oma märksõnad. Kui ta ütleb «jaa», tähendab see, et kaaslane loeb liiga aeglaselt, kui aga «oot», siis on lugemine läinud liiga ette. Kaardilugeja eksimustest ja usalduse kaotusest rääkides suutis ta vaadata asju mõlema mätta otsast.
«Tegelikult võib ju kaardilugeja ka alati pärast juhi eksimust mõelda, et selle mehega ei julge enam sõita, ja otsida endale teine piloot,» mõtiskles ta.
Keset hooaega kaaslase vahetamine ei tohiks kuigi suurt tagasilööki tekitada.
«Raskem on siis, kui tuleb minna üle teisele keelele – näiteks eestikeelse legendi asemel hakatakse lugema inglise keeles,» tõdes Kraag. «Harjumist vajab ka kaaslase hääletoon ja lugemisstiil, kuid üle ühe ralli ei tohiks ikkagi kohanemiseks minna.»