Eesti jalgpalliklubides hakkavad tööle fännikoordinaatorid

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Repro

Pidevalt publikuhuvi vähesuse üle kurtvad Eesti jalgpalliklubid on uue hooaja eel asunud otsima oma nišši ühiskonnas.


Eelmisel nädalavahetusel astusid Eesti jalgpalliklubid litsentseerimiskomisjoni ette, kuid erinevalt eelnevatest aastatest tuli lisaks tavapärasele dokumentide täitmisele läheneda asjale pisut loomingulisemalt.

«Seekord oli eesmärk anda litsentseerimisele lisaks formaalsusele ka sisu. Klubidega peetud arenguvestlusel püstitasime neile ülesanded, mida nad pidid litsentsi kaitsmisel lahendama ideeplaani esitamise kaudu. Eesmärgiks on, et sellest kasvaks välja klubide arengukava ning tegevusplaan nii lühemaks kui ka pikemaks perioodiks,»  rääkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Eesti meistriliiga puhul on pidevalt olnud teemaks väike publikuhuvi ning selle probleemi vastu on otsitud rohtu juba aastaid. Aeg-ajalt on mõni põnevam vastasseis või peibutusvahendid toonud ka rohkem rahvast tribüünidele, kuid üldises plaanis ei ole see muutust kaasa toonud.

Uue hooaja eel soovitakse asjale läheneda uuest küljest ning leida moodus, kuidas klubid inimestele lähemale tuua.

Rahvusvaheline töögrupp

«Sügisel koostasime rahvusvahelise töögrupi, et jõuda selgusele, kuidas Eesti liigaga edasi minna,» märkis Pohlak, kes lisas, et neljaliikmelisse seltskonda kuulus üks inglane, Saksamaal elav venelane, sakslane ja šveitslane. «Nende hinnang oli, et Eestis on võimalik edu saavutada vaid pikaajalise arenguga ehk klubid peavad leidma endale ühiskonnas niši ja sotsiaalse koha.»

Mujal maailmas on tavapärane, et meeskondade rikkad omanikud pumpavad tiimidesse meeletuid summasid ning tuntud mängijate ostmisega tulevad tribüünidele ka fännid. Eesti väiksus seab aga omad piirid – raha on siinses spordis teatavasti alati vähe olnud.

«Nende sõnum oli selline, et puhtalt kommertslikel alustel edasi minnes jääksimegi siia liigasse rohkem raha sisse panema, kui see kunagi tagasi tooks. Efekt oleks seega küsitav,» avaldas Pohlak. «Ekspertgrupp andis hinnangu, et Eesti spordis ringleva raha hulk on niivõrd väike, et edu tuleb saavutada teistel põhimõtetel. Nad uurisid siinseid võimalusi ning toetusid oma kogemustele. Osa asjade jaoks on olemas ka lihtsalt matemaatilised valemid. Saadud tulemuste baasil koostasime oma tööprogrammi.»

Samas ei ole praegune idee midagi uut ja samamoodi püüti asjale läheneda ka mõnda aega tagasi, kuid siis ei olnud klubid sellistest muutustest huvitatud. Praeguseks on suhtumine aga muutunud.

«Viis aastat tagasi alustasime identiteedi teemast, kuid siis ei tulnud klubid sellega kaasa. Sel ajal tegeles ka näiteks Flora üleriigiliselt jalgpalli arendamisega, aga ka kõikidel teistel klubidel oli muu tähendus primaarsem ning piirkondlikust identiteedist ei tahetud midagi kuulda,» sõnas Pohlak.

Kui edukalt toimivaid liigasid on maailmas mitmeid, siis otseselt kellegi käekirja kopeerida ei soovita. Samas on selline teguviis ka loogiline, kuna iga riigi ja organisatsiooni juures on just vaid neile omased nüansid. «Eks meil on palju infot erinevate liigade toimimiste loogika kohta, kuid otseselt malli kelleltki me ei võta,» lisas jalgpalliliidu president.

Eestis on tihtilugu räägitud, et paljud jalgpallifännid ei jõua kohalike liigamängude ajaks tribüünidele, kuna enamasti eelistatakse samal ajal istuda pubis ja vaadata hoopis Maarjamaal suurt populaarsust nautiva Inglismaa kõrgliiga mänge. Seega ongi oluline, et siinsel fännil tekiks side mõne klubiga.

«Kui edukad jalgpalliklubid on arenenud loogilist rada pidi, siis Eestis käib ehitustöö ülevalt alla. Klubide traditsioonide koha pealt on meil kõige suuremaid puudujääke,» põhjendas Pohlak. «Samas on ka rahvusvahelises jalgpallis tulnud rikaste omanike näol sisse liiga palju isiklikke ambitsioone ja kaldutakse seeläbi liialt meelelahutusse. Niimoodi jätkates on jalgpallil oht kaotada oma juuri.»

Muutused mängukalendris

Ühe uue muudatusena on meistriliiga klubide juures ametis fännikoordinaatorid, kes tegutsevad kontaktisikuna klubi ja fännide vahel. Esiliiga klubidel on nimetatud ametimeeste olemasolu veel soovituslik.

Võrreldes varasemate hooaegadega on tehtud muudatusi ka Eesti liiga mängukalendrites ning algaval hooajal peavad kõik klubid pooled kohtumised koduväljakul. Varasematel aastatel on teatavasti olnud tavapärane, et hooaja alguses on mitmed meeskonnad pidanud oma kodumänge Sportland Arenal, kuna neil ei ole kodulinnas vajalikku kunstmuruväljakut.

Nüüd on näiteks meistriliigas mängivate Narva Transi ja FC Kuressaare ja esiliigas palliva Kiviõli Tamme Auto varakevadised kodumängud viidud hilisemale ajale. Ülisuurt hüpet publikuarvus kohe ei oodata ning tänavu loodetakse, et sarnaselt eelmise aastaga õnnestub pealtvaatajate arvu tõsta umbes 25 protsenti.

Vaadates klubide seatud eesmärke, tõsteti ka litsentseerimisel mitmel korral esile, et sihiks on publikuarvu kasvatamine, eelkõige soovitakse seda teha kohalikus elus aktiivsemalt kaasa lüües, seetõttu märgiti ära ka piirkond, kus klubi soovib oma mõju suurendada.
Nii tahab näiteks Tallinna Levadia taastada sideme Maarduga, kust klubi algselt pärit on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles