Saada vihje

Oja: sportlane ei saa dikteerida, kuhu ta läheb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kadri Lehtla süüdistab alaliitu endavastases vandenõus, alaliidu hinnangul peaks aga Lehtla näitama üles suuremat soovi koondisega koostööd teha.
Kadri Lehtla süüdistab alaliitu endavastases vandenõus, alaliidu hinnangul peaks aga Lehtla näitama üles suuremat soovi koondisega koostööd teha. Foto: Nordic Focus

Tüli Kadri Lehtla hooaja viimasele etapile Hantõ-Mansiiskisse sõitjate seast välja jätmise ümber ei taha kuidagi vaibuda.
 


Lõppeva hooaja Eesti edukaima laskesuusataja Kadri Lehtla ja koondise lätlasest peatreeneri Maris Cakarsi tüli on kaane all keenud juba ligi kaks aastat, ent viimase poole aasta jooksul on see korduvalt üle keenud.

Viimane ülekeemine oli nädal aega tagasi, kui Ruhpoldingus peetud MMil parima eestlasena 22. koha välja sõitnud Lehtla sai teada, et hooaja viimasele MK-etapile Siberisse Hantõ-Mansiiskisse sõidavad vaid mehed.
«Mulle valetati ja minu arust on tegu minuvastase vandenõuga,» sõnas Lehtla möödunud nädalal Õhtulehele.

Oma blogis kirjutas maikuus 27-aastaseks saav laskesuusataja, et detsembri lõpus oli tal Otepääl kohtumine, kus teatas kõikidest MK-etappidest, millel osaleda soovib, sealhulgas ka Hantõ-Mansiiskist.

Kuidas pingeid maandada

Eile Lehtla Postimehe kõnedele ei vastanud, küll aga soostusid tekkinud erimeelsusi kommenteerima Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president Aivar Nigol ja peasekretär Kristjan Oja.

«Kõnealusel koosolekul olid kohal Lehtla, tema isiklik treener Meelis Aasmäe, koondise peatreener Maris Cakars, abi­treener Mihkel Joosing, juhatuse liige Jaanus Beilmann, peasekretär Kristjan Oja ja mina ise,» selgitas Nigol. «Rääkisime sellest, kuidas pingeid maha võtta, kuna eelnevalt oli tekkinud arusaamatus IBU karikasarja teatevõistlusega ja meie eesmärk oli pooli omavahel lähendada. Kadri ütles, et liitub alates Nove Mestost MK-sarjaga, juttu oli ka EMist ja MMist.»

«Kuna Kadri soov oli, et ta peaks võimalikult vähe peatreeneriga kontakteeruma, leppisime kokku, et lasketiirus abistab teda Mihkel, kuna ta tunneb ennast temaga mugavamalt,» jätkas Nigol. «Tal oli veel ka oma soove majutuse ja toidu osas, aga ütlesime talle, et seda saab lahendada vastavalt võimalustele.»

Vahepeal räägiti ka, et kui rahalised võimalused on piiratud, ei sõida Hantõ-Mansiiski etapile mitte ükski Eesti sportlane. Kuna aga Eesti meeskond asub rahvuste karika arvestuses praegu kohal, mis lubaks järgmisel hooajal MK-sarjas välja panna neli meest, on oluline viimasel etapil kohta kaitsta ning seetõttu ulatas abikäe kaitsevägi, leides vajamineva rahasumma, et kolm meest Siberisse võistlema saata.

Segadust tekitas Oja poolt 16. veebruaril sportlastele saadetud kiri, kus on Hantõ-Mansiiskisse võistlema minevate sportlaste seas kirjas ka Lehtla. «Seal olid kirjas kõik kandidaadid ja oli ka Kadri nimi,» selgitas Oja. «Koondise sportlased nimetab ikkagi peatreener, seda ei saa teha peasekretär ega keegi juhatuse liikmetest. See oli informatiivne kiri.»

Teise asjaoluna on Lehtla meedias esile toonud, et vahetult enne MMile sõitmist sai ta telefonikõne Ojalt, kes tuletas meelde, et ta kindlasti passi ja passipildid Ruhpoldingusse kaasa võtaks, kuna Venemaa viisa plaaniti vormistada Salzburgis asuvas saatkonnas. «Palusin seda teha kõikidel, kes olid võimalikud Hantõ-Mansiiskisse minejad,» sõnas Oja. «Aga meil on statuudis kirjas, et peatreener teeb lõpliku otsuse, kes sinna lähevad, ja minu arvates on peatreener õigesti käitunud. Ma imestan, kuidas Kadri ei näinud, kui teised ankeete täitsid.»

Nigolit kurvastas, et Lehtla otsustas probleemi ilmnedes kohe ajakirjanduse poole pöörduda, selle asemel et kas või tema enda käest selgitust paluda. «Ma ei taha kellegi suhtes ühtegi kriitikanoolt lasta, aga mind häirib, et Maris on jäänud hammasrataste vahele,» tunnistas Nigol. «Ma ei taha kellegi peale näpuga näidata, aga info büroo, juhatuse ning treeneri ja sportlaste vahel pole piisavalt liikunud, sellest on tekkinud ka ebakõlad. Aga selle võin küll ümber lükata, et Maris on Kadri vastu ja sellepärast ei lase teda võistlema, see ei vasta tõele.»

Heidab alale halba varju

Nigol ei salanud, et tegemist on ebameeldiva arusaamatusega, mis laskesuusatamisele taas halba varju heidab. «Kui on vaja süüdlasi, võin mina süüdi olla, aga mis see annab? Midagi,» mõtiskles ta. «Samas on ka Kadri meie kokkulepetest võtnud ainult need, mis talle meeldivad, ja ta käitub oma äranägemise järgi. Alati peaks enne korra sisse ja välja hingama ning mõtlema, ei tasu pea ees tormata.»

Oja lisas, et natuke peaks Lehtla ka endale tuhka pähe raputama. «Kadri peab aru saama, et kui ta tahab tippsporti teha ja koondisega ühte jalga käia, peab ta ise teatud huvi üles näitama ja oma tegevusplaanidest peatreenerile aru andma. Kindlasti ei saa öelda, et see oli Marise poolt pahatahtlik käitumine. Kuidas siis kõik teised teadsid?» arutles Oja. «Pealegi, me ei saa kunagi niimoodi teha, et sportlane hakkab dikteerima, kuhu ta läheb või ei lähe. Hooaja alguses ta ei tahtnud MK-sarjas võistelda, nüüd on seis vastupidine. Lõppkokkuvõttes ikkagi peatreener otsustab. Ma ei kujuta ette, et näiteks korvpallis saaks olla olukord, kus keegi jäetakse varumeestepingile ja ta teatab, et tahab selles mängus sellel minutil pingilt sekkuda.»

«Maris on täiesti pühendunud fanaatik ja koostöö Mihkliga toimib, väga totter oleks töötavat kooslust lõhkuma hakata. Pigem on vaja hoida seda, mis on hästi, ja tuua lisaväärtust juurde,» lisas Oja.

Tagasi üles