Ärev aeg Kalevis: kui palju saab Škele kaaslasi aidata

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalevi tagamees Armands Škele väänas treeningul hüppeliigest.
Kalevi tagamees Armands Škele väänas treeningul hüppeliigest. Foto: Mihkel Maripuu

Homme algab korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria, kus kohtuvad teineteist põhjalikult tundvad Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool.
 

Korvpalli Eesti meistriliiga poolfinaalis imekorviga hiilanud ja kogu seeria jooksul Kalev/Cramo mänguvankri vedajate hulka kuulunud lätlasest tagamees Armands Škele väänas pühapäeval treeningul hüppeliigest. Esialgu pole selge, kui palju ta saab homme toimuvas esimeses finaalmängus Tartu Ülikooli vastu platsil viibida.

Esmaspäeval käis kalevlaste füsioterapeut Priit Lehismets koos Škelega arstide juures uuringutel. Eile avaldas Kalevi abitreener Alar Varrak aga arvamust, et vähemalt veidike saab Škele kaaslasi aidata juba seeria avamängus.

«Alguses tundus tõesti, et väänamine oli tavapärasest tõsisem, kuid tegelikult pole vist asi nii hull, ta saab jalale toetuda,» rääkis Varrak eile. «Võib-olla on ta neljapäeval juba sajaprotsendiliselt mänguvalmis, aga võib-olla saame teda tavapärasest vähem kasutada. Midagi ennustada on raske.»

Tartu meeskonna peatreener Gert Kullamäe oli Škelet tabanud õnnetuse kohta käivate kuulduste suhtes ettevaatlik. Ta ei pidanud võimatuks, et tegemist on Kalevi peatreeneri

Aivar Kuusmaa kavaldamisega. «Ma ei kavatse järgmise kahe nädala jooksul lugeda või kuulata ühtegi Aivari juttu. Ta oskab hiilgavalt vett segada,» tõdes Kullamäe ja lisas, et finaaliks valmistudes on ta pööranud suurt tähelepanu ka Škele takistamisele.

Kullamäe enda hoolealused peaksid kõik esimeses mängus rivis olema. Nende hulgas ka poolfinaali viimase mängu vahele jätnud Marek Doronin. Meeskonna kaptenile teevad häda kannakõõlused ja valu taandumiseks pidi ta vahepeal aktiivsest treenimisest loobuma. Seeria esimene mäng näitab, kuidas tartlaste jaoks olulise mängumehe jalad vastu peavad.

Mõlemad finalistid lõpetasid poolfinaalseeria kolme mänguga ning finaalseeria eel jäi rohkem kui nädal treenimiseks ja valmistumiseks.

Kaks kevadet tagasi Kalevi peatreenerina poolfinaalseerias Tartule alla vandunud Varrak töötab juba teist hooaega

Aivar Kuusmaa lähima abilisena. Tema tööks on vastaste mängu analüüsimine ja kaitsemängu korraldamine. Kuusmaa õlul on peamiselt rünnak.

Kalevi ja Tartu treenerid ja mängijad tunnevad oma vastast peensusteni, seepärast pole vajadust seeria eel hommikust õhtuni videoanalüüsiga tegeleda. «Midagi erilist pole finaalide eel märgata. Meie jaoks on harjumatu hoopis see, et mängude vahel on väga palju vaba aega. Oktoobrist kuni märtsini mängisime väga tiheda graafikuga,» rääkis Varrak ja lisas, et pole peatreenerilt mingeid erilisi ülesandeid saanud. «Oleme juba kaks aastat käinud ühte jalga ja tööde jaotus on selge.»

Võrreldes mullusega, mil Kalev võttis finaalis Tartu vastu seljavõidu, on meeskonnad vähe muutunud. Seepärast usub Varrak, et Kalev on soosiku seisuses. «Tartu nooremad mehed on saanud aasta vanemaks ja kogenumaks, ent meeskondi kõrvutades on meil parem tiim,» leidis ta. «Mäletan, et mullu oli meil Kullamäega vaidlus ja ta väitis, et nad viskavad meile finaalseerias keskmiselt üle 65 punkti. Mina ütlesin seda ei juhtu ja nii ka läks… Alles lisaajale läinud viimases kohtumises viskasid nad rohkem punkte.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles