Eesti koondise teekond rekordini

Eesti jalgpalli Euroopa vallutus. Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Eesti koondis läheb täna võõrsil vastamisi Prantsusmaaga ning on seejärel palliplatsil kohtunud kõikide Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA liikmetega.

Eesti jalgpallikoondis püstitab täna õhtul Le Mansis ainulaadse rekordi: esimese UEFA liikmena on palliplatsil vastamisi mindud kõikide organisatsiooni kuuluvate meeskondadega (UEFAs on 53 liiget – toim). Selles nimekirjas puuduvaks lüliks olevad prantslased võtavad aga tänast mängu väga tõsiselt, sest tegemist on viimase matšiga enne EM-finaalturniiri avakohtumist Inglismaaga.

Tagasivaade Eesti sõprusmängude ajalukku näitab, et Prantsusmaa-suguse riigiga kokkuleppele jõudmine on ülimalt keeruline ülesanne. Pärast 1991. aastal iseseisvuse taastamist on prantslased üldse esimene Euroopast pärit jalgpalli maailmameister, kellega eestlastel õnnestub sõprusmatš pidada.

«Selle mängu saamiseks on tehtud kolm tõsisemat katset ja nüüd kolmandal korral õnnestus. Kuna Prantsusmaal on viimastel aastatel vahetunud koondise ja alaliidu juhtkond, siis seejärel vanad kokkulepped enamasti ei kehti ja on tulnud hakata uuesti kontakte looma ja hoidma,» rääkis Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht tehtud tööst.

Kui selliste Euroopa suurriikidega nagu Itaalia, Inglismaa ja Hispaania mängisid eestlased valiksarjades ja Saksamaaga kohtuti kolmel korral 1930ndatel (korra MM-valikmängus ja kahel korral sõprusmängus), oli enne prantslasi eestlaste nimekirjas eelviimaseks puuduvaks riigiks Serbia, kelle saatus mängis meile ise ette.

Kohtumisi serblastega mäletavad kõik Eesti jalgpallisõbrad tõenäoliselt hästi, sest nendega oldi vastamisi 2012. aasta EM-valiksarjas ja kirja saadi võit ja viik.

Lähim jälitaja Poola

«Kindlasti ei olnud nii, et 1991. aastal tegi keegi plaani, et tahame saada esimeseks UEFA liikmeks, kes kõikidega mänginud. Pigem oleme olnud aktiivsed sõprusmängude otsijad ja selline olukord tekkis asjade käigus,» märkis Uiboleht. «Kui paar riiki oli puudu, oli see juba eesmärk.»

Eesti lähim jälitaja selles pingereas on praegu Poola koondis, kellel on kohtumata veel kahe UEFA liikmega. Kui 2. juunil said nad nimekirjast maha tõmmata Andorra, jääb nüüd neil veel mängida Montenegro ja Liechtensteiniga.

Montenegrolastega lähevad nad juba vastamisi 2014. aasta MM-valiksarjas. Esikolmiku lõpetab Saksamaa, kellel on mängimata siiski koguni kolme Euroopa rahvusesindusega.

Samas ei ole Eesti-sugusel väikeriigil tippkoondistega sõprusmängude kokkuleppimine sugugi lihtne, sest ka siin on mängus prisked rahapatakad.

«Suurriikidel on ikka kasulikum mängida teiste omasugustega, kuna ka nendele on sõprusmängude pidamine tuluteenimisvõimalus. Kui on suur riik, on telehuvi suurem ja seeläbi liigub ka rohkem raha,» rääkis Uiboleht. «Meie miinuseks on see, et teleõiguste müük on väike ja sellest tulenevalt ka kokkulepete sõlmimine keerulisem. Seega peame olema loovad ja heas mõttes kavalad. Tuleb ennast sobival hetkel välja pakkuda ja teada, millal soovitud vastasel võib mängu vaja minna.»

Uued riigid, uued väljakutsed

«Prantsusmaa-sugusel koondisel pole vastaste leidmisega probleeme, sest tahtjaid on palju. Meie kasuks räägib praegu sportlik argument (2012. aasta EM-valiksarjas play-off’i jõudmine – toim) ning samas oleme olnud piisavalt paindlikud. Suudame käigu pealt pakkuda sobivaid lahendusi,» lisas Uiboleht.

Loomulikult ei tähenda tänane mäng, et Eesti kätte jääb nimetatud rekord alatiseks, sest UEFAga võib liituda uusi riike. Seni on viimaseks ühinejaks Montenegro, kes võeti vastu 2007. aastal. 2002. aastal sai liikmeks aga geograafiliselt pigem Aasiasse kuuluv Kasahstan.

«Eks tahtjaid on küll ning Kosovo on praeguse seisuga kõige tõenäolisem ühineja. UEFAsse saamise eelduseks on aga ÜRO-liikmesus ja seega sõltuvad siin asjad ka poliitikast. Teoreetiliselt on nemad liitumisele kõige lähemal,» märkis Uiboleht. «Ligikaudu viis aastat tagasi soovis liikmeks saada ka Gibraltar, aga sellest plaanist asja ei saanud.»

Kui praegusi liikmesriike vaadata, siis selle põhjal võiks UEFAsse kuuluda ka Taani koosseisu kuuluv Gröönimaa. Nendega samas seisus Fääri saared ju valikmängudel osalevad.

«Gröönimaal on tehtud huvitavaid projekte ja rajatud kunstmuruväljakuid, kuid konkreetseid püüdlusi pole tehtud. Samas ei saaks praeguste reeglite järgi ka Fääri saared enam UEFA liikmeks,» märkis Uiboleht.
Pärast tänaõhtust kohtumist võiks Eesti koondise järgmine eesmärk olla palliplatsil Saksamaaga vastamisi minek. Prantslastega peetava matši järel on sakslased ainsad UEFA liikmed, kellega Eesti pole pärast iseseisvuse taastamist kohtunud.

Täna õhtul toimuv pallilahing algab Eesti aja järgi kell 22 ning Postimees toob mängu käigu ja kommentaarid operatiivselt lugejateni.