Bamba Falli kodustamise idee jäi toppama

Kas näiteks eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlustel säranud Bamba Fall muudaks meie korvpallikoondise «hirmuäratavaks»? Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Eesti korvpallijuhtide seas oli kevadel tõsiselt jutuks kodakondsuse taotlemine Kalev/Cramo tsentrile Bamba Fallile, et koondis saaks endale ükskord ometi korraliku tsentri.

Eesti koondise peatreener Tiit Sokk rääkis ametisse asudes, et Eestil on korvialuse jõuga probleeme ning olukorra parandamiseks tuleks tuua siia mõni noor ja arenev pallur ning kasvatada temast endale väärikas täiendus.

Vähemalt esialgu pole selle projektiga kuhugi jõutud. Nii nagu pole juttudest kaugemale mindud ka Eestis pallinud korralike tsentrite värbamisel. Viimaste aastate jooksul on vahetatud mõtteid Travis Reedi, Brian Cusworthi ja Scott Morrisoni kodustamise üle, ent neist vähemalt kahe viimase puhul sai üheks takistuseks Eesti seadustes seisev punkt, mis keelab topeltkodakondsuse.

Möödunud hooaja teises pooles jõudis järg Kalevi tsentri Bamba Falli kätte. 217 cm pikkusel Senegali korvpalluril on Eesti meistermeeskonnaga kolmeaastane leping. Kui mees hakkas üha paremini mängima, tekkis tema vastu huvi ka koondisega seotud inimestel.  

Ligemale pool aastat tagasi toimunud jutuajamistest Falli teemal ei taha ükski osalistest eriti avalikult rääkida. Jah, seda küsimust on arutatud, kuid mingeid tegelikke samme pole astutud.

Kalevil polnud huvi
Korvpalliliidu peasekretäri Karel Loide sõnul pole tema isiklikult kunagi selle teemaga tegelenud. Initsiatiiv olla tulnud rohkem teiste inimeste ja Kalevi klubi poolt.

Oma seotust eitas ka Kalevi mänedžer Kaarel Sibul. «Miks meil peaks olema selle vastu mingit erilist huvi?

Tean, et Eestis peab kodakondsuse saamiseks elama siin kaheksa aastat. Teine variant on eriteened, kuid Kalevis mängimine pole riigi jaoks vist mingi eriline teene,» arutles ta ja viitas, et tegelikult oli see rohkem alaliidus koondise juhina töötava Keio Kuhi teema.

Sibul möönis, et kevadel nad siiski uurisid Falli käest, kas ta ise oleks asjast huvitatud. Senegali mees vastas jaatavalt, kuid teades Eesti kodakondsuspoliitikat, polevat enam asjaga edasi mindud.   
Tegelikult ongi kogu triangel võimaliku kodakondsuse andmise üle tarbetu, kuna Eestis pole juba mitu aastat ükski spordiga seotud inimene eriteenete eest kodakondsust saanud.

Vanad skandaalid
Suure tõenäosusega peituvad jäiga hoiaku tagamaad spordiga seotud inimeste tõttu tekkinud skandaalides. Kõige suuremat kõlepinda leidsid venelanna Tatjana Kivimäe ja ameeriklanna Caitlyn Mallory juhtumid.

Eesti kodaniku Mihhail Kivimäega abielus olnud Tatjana oli Eesti esindamisest ise huvitatud ning hea lobitöö tulemusena andiski valitsus talle kodakondsuse. Paraku loobus sportlane seda vastu võtmast, kuna ei soovinud loovutada oma Venemaa passi.

Iluuisutaja Mallory vajas Eesti kodakondsust, et osaleda koos Kristjan Rannaga jäätantsus Vancouveri olümpial. Alguses oli piiga asjaga päri ja kultuuriministeerium vormistas kodakondsuse taotlemiseks vajalikud dokumendid. Lõpuks jäi pakist puudu vaid paber, kus Mallory kinnitaks USA kodakondsusest loobumist – seda ei tulnudki.

Samasugune probleem oli ka Eesti parima purjetaja Deniss Karpaki isa Igor Trofimoviga. Ka tema jaoks olid kõik dokumendid vormistatud, kuid lõpuks ei soostunud mees andma allkirja senisest kodakondsusest loobumiseks ja asi jäi katki.