Eesti parimal purjetajal Deniss Karpakil pole just kerged ajad – lisaks Finn-klassi paadiga kohanemisele peab ta leppima ka asjaoluga, et Eesti purjetamiskoondisesse ta enne maikuu lõppu ei kuulu.
Tublisti kosunud Karpak: varem olin nagu modell
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arvates on see natuke rumal! Hooaja edetabelis olen küll esinumber, aga koondisesse ei kuulu! Ma ei tea, mida neile veel vaja on – medalit või?» laiutas Karpak käsi.
Ent reeglid on reeglid. Just sellepärast ei kuulu Laser-klassis 2007. aastal MM-hõbeda võitnud ja mullu Pekingi olümpial 24. koha saanud Karpak Eesti koondisesse. Veel eelmisel aastal sõitis ta Laser-klassis, nüüd vahetas selle Finn-klassi vastu. Koondised pannakse paika aga eelmise hooaja tulemuste põhjal.
Hoolimata sellest, et hooaja avavõistlustega on Karpak juba praegu tõusnud Finn-klassis Eesti esinumbriks, peab ta koondisesse pääsemiseks ootama maikuu lõppu, mil Hollandis peetakse Delta Lloydi regatt. Just selle MK-etapi järel pannakse koondise nimekirjad taas lukku.
Tagasiulatuvalt Eesti koondise esipurjetaja aga toetust ei saa. «Meil on selline süsteem juba ammu paigas. See on loodud selleks, et kõik oleks ühtne ning selge. Deniss peab koondisesse pääsemiseks edestama teisi Finn-klassi sõitjaid,» selgitas Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas.
Senikaua purjetab Karpak peamiselt A Le Coqi ja EOK toetusraha eest. Sellest jääb tema sõnul aga selgelt väheks. Uus paadiklass neelab raha nagu muda. Ainuüksi Finn-klassi paat maksis 20 000 eurot.
«Praegu on uues paadiklassis alustamiseks väga raske aasta. Finnil maksab kogu varustus rohkem kui Laseril, aga raha on just vähem,» vangutas Karpak pead ja lisas: «Minu ideaalne aasta eelarve oleks 1,2 miljonit. Aga praegu ei saa seda kuidagi kokku.»
Paadiklassi vahetus oli Karpaki jaoks hädavajalik. Varasemast, Laser-klassist kasvas ta piltlikult öeldes lihtsalt välja.
«Viimasel Laser-klassi regatil, kui kaalusin juba 89 kilogrammi, vajus paat kohe päris sügavale. Laser tundus juba siis mängupaadina – nagu «Toy Story»,» muigas Karpak, kes seoses paadivahetusega on kaalus 13 kg juurde võtnud.
Mullu, olümpiahooajal kaalus ta 84 kg, nüüd näitab kaal kolm kilogrammi vähem kui sada.
«Eelmisel aastal olin nagu modell – kaks meetrit pikk ja kaalusin 84 kg. Siis pidin end toiduga piirama – valget saia ja koogikesi ei tohtinud süüa. Nüüd saan endale kõike lubada,» rõõmustas Karpak.
«Võtsin ühe kuuga 1,5 kg juurde. Sõin seda, mida tahtsin, ja ka jõusaalis saan suuremate raskustega harjutada. Varem oli siis kohe kilo juures.»
Finn-klassis tunneb Karpak end kui kala vees. Printsess Sofia karikavõistluste 13. ning Hyeresi regati 8. koht räägivad iseenda eest. Ometi pole Karpakil tänavu suuremaid eesmärke kui lihtsalt uue paadiklassiga kohanemine.