Markko Märtin jagas Grossile vajalikke näpunäiteid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Georg Gross mullusel Viru rallil.
Georg Gross mullusel Viru rallil. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tänavu Markko Märtini juhitavas rallimeeskonnas võistlev Georg Gross nendib, et WRC-autoga harjumine võtab aega ja enne võistlust oleks tarvis sellega rohkem sinasõbraks saada.

«Ehk saab neljapäeval veel sõita. Korra tahaks proovida,» selgitas Gross, kes stardib sel nädalal Viru rallil, vahendab rally.ee.

Märtin lisas, et seni N4 klassi Subarul võistelnud mees tuleb võimsama WRC-auto roolimisega kahtlemata toime.

«Georg on ise suur huviline, küll ta vast saab hakkama. Üleminek N-rühma autolt WRC-autole oleneb piloodist – kellele see sobib ja kes ei saa hakkama. Mõnes mõttes on sellega lihtsam sõita, aga see auto tahab konkreetseid sõiduvõtteid ja juhti, kes teab, mida ta tahab,» selgitas ta.

Grossi sõnul on Märtinist tema sõiduoskuste lihvimisel olnud hindamatu abi. «Markko on mind väga palju koolitanud. Ta on näidanud ette ja istunud kõrval. Tegelikult on neid asju palju, mida tuleb õppida, kuid põhiline on, et sõidujoon puhtamaks saaks,» kirjeldas Gross.

Mõne aja eest sai rakverelane Ford Focus WRC rallimasinaga Lõuna-Eestis läbida poolsada treeningkilomeetrit. «Hirmsa vihmaga proovisin sõita. Keerulised teeolud oli, aga auto töötas täitsa hästi,» rääkis ta. «Sõita on WRC-autoga lihtsam, see kuuletub ja keerab paremini. Hoog tuleb väga ruttu peale ja sellega sõites peab kainet mõistust hoidma.»

«Ehk on koduseinte vahel lihtsam sõita, et tean siinseid teid, aga kindlasti ei tohi autoga midagi juhtuda. Pinge on peal,» jätkas Gross.

Kuigi Georg Gross otsesõnu välja ei ütle, et himustab koduselt rallilt võitu, tunnistab ta, et soov kolme hulka pääseda tal siiski on: «Eesmärk on kolme hulgas olla, kuigi tahaks muidugi ära võita. Arvan, et see peaks olema võimalik.»

Tagasi üles