/nginx/o/2009/06/06/190658t1h169a.jpg)
Taas kord tõestasid eestlased, et oleme laulurahvas. Türki Istanbuli võrkpalli EM-finaalturniiri vaatama kogunenud ligi 200-pealine eestlaste seltskond suutis saalis teha põrgulärmi ning oma lauluoskusega kõik pahviks lüüa.
Eestlased on laulurahvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba enne mängu Venemaa vastu oli mürgel võistlussaalis täies hoos, kuid nii kui avavile antud, läks Eesti pöidlahoidjate leeris lahti laulupidu.
Hääled olid juba eelmisest õhtust lahti lauldud ning kogu repertuaar alates «Tsirkusest» kuni «Ööni Chicagos» läbi proovitud. Kõige kaasakiskuvamaks meloodiaks valiti kõigile tuntud «Hea tuju laul».
Juba peaproov kujunes niivõrd meeleolukaks, et soomlastest hotellikaaslased meeldivalt šokeeritud olid: «Üritasime tsiviliseeritult õhtust süüa, kuid eestlased üürgasid kõrval,» teatas üks Soome ajakirjanik rõõmsalt.
Niisiis algas mäng ja algas lauluviis: «Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!» Järgnesid hüüdlaused «Eesti, suru Vene vastu muru!» ning traditsiooniline «Võitle, Eesti, võitle!».
Uueks huvitavaks palaks kujunes aga meloodiline versioon Argo Meresaare nimest, mispeale saalis viibinud Soome fännid hoogsaid eestlasi entusiastlikult pildistama asusid. Elamus missugune!
Fännide tipphetk tuli aga teises geimis, kui ilmselt kõik Venemaa võrgufännid teleri vahendusel eestlaste «Õllepruulijat» ja lainetavate käte merd nägid. Mõnes mõttes vast hea, et venelastel pole aimugi, mis laulu sisu on.