Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2009/10/02/244242t1hb58f.jpg)
Eesti autoralli käekäigu pärast muretsevad noored ja tegusad mehed lõid Eesti Rallisportlaste Liidu, ent ei pürgi sellega ala juhtima. Tegemist olevat rohkem rallimeeste ametiühingu laadse ettevõtmisega.
Uue ühenduse vajalikkus sai selgeks juba esimeste päevadega. Alles üleeile saatsid neli asutajaliiget rallimeestele liitu tutvustava kirja, eile pärastlõunaks oli sellega liitunud juba ligikaudu paarkümmend kihutajat.
Eesti Autospordiliidu peasekretär Arno Sillat tunnistas, et kuigi alguses võib rallimeeste oma liidu loomine tekitada küsimusi, tuleb selles näha hoopis positiivset.
«Kui nad ei pürgi autospordiliidule alternatiivseks organisatsiooniks, on selline algatus väga hea,» sõnas Sillat. «Tore, et tulevad peale noored mehed, kellel jätkub initsiatiivi ja tahtmist probleemide lahendamisel kaasa rääkida. Tänu sellele tekivad uued inimesed, keda tulevikus rallikomitees ja alaliidu juhatuse töös kasutada.»
Rallisportlaste liidu ühe asutaja, Eesti parimate kaardilugejate hulka kuuluva Kristo Kraagi sõnul polegi neil vähimatki soovi autosporti juhtivale organisatsioonile alternatiivi pakkuda, vaid lihtsalt aidata kaasa ala arengule. «Mõnes mõttes võiks meid nimetada rallisõitjate ametiühinguks,» märkis ta.
Kraag selgitas, et rallisõitjatest ja kaardilugejatest koosnev ühendus kavatseb tulevikus teha ralli edendamiseks vajalikke ettepanekuid ja minna nendega rallikomitee või alaliidu juhatuse ette.
Lisaks Kraagile kuuluvad liidu loojate hulka veel kolm kaardilugejat: Silver Kütt, Simo Koskinen ja Erik Lepikson. Rallimeestele saadetud pöördumises selgitavad nad, et seltsi loomise ajendiks oli Eestis tegutsevate rallisportlaste, Eesti Autospordiliidu ja võistluste korraldajate koordineerimatu tegevus.
Ühenduse abil loodetakse koondada rallisportlaste arvamused ning nende abil kujundada ühised seisukohad.
Sillatile on selline plaan meeltmööda. «Nüüd on vähemalt üks konkreetne organisatsioon, mis esindab sõitjate soove,» lausus ta ja lisas, et seni esindas rallimehi vaid vastavasse alakomiteesse kuuluv Margus Murakas. «Juba esmaspäeval kohtun ma koostöö täpsustamiseks Erik Lepiksoniga.»
Kraagi sõnul on sõitjad tulnud juba välja ka konkreetsete ettepanekutega. Näiteks tulevast hooajast peavad kõik A- ja N-rühma autodega võistlevad sõitjad kandma traumade eest kaitsvat kaelatuge. Ralli tippsarjades on see kohustuslik juba aastaid.
Liiga palju korraldajaid
Kuigi tänavu olid rallide korraldajad raskustes ja Eesti meistrivõistluste etapiks planeeritud Paide kihutamine jäi majanduslikel kaalutlustel sootuks ära, laekus järgmise aasta meistrivõistluste etapi korraldamiseks kaheksa avaldust.
Lisaks võib üks punktitabelit mõjutav võistlus toimuda Lätis. Piiritaga toimuv kihutamine on varemgi kuulunud Eesti meistrivõistluste arvestusse, ent viimastel aastatel pole seda võimalust kasutatud.
«Kaheksa võistlust on veidike palju,» märkis Eesti Autospordiliidu peasekretär Arno Sillat. «Mõistlikum oleks mõned võistlused ühendada – eriti kui korraldajad asuvad lähestikku.»
Sillati hinnangul pole Eesti majanduse järsk kasv tõenäoline ning seetõttu võib liiga tihe võistlemine rallimeestele üle jõu käia.
Seepärast pidas ta tõenäoliseks, et Eesti meistrivõistluste etappide arv on väiksem kui kaheksa. (PM)