«Üksinda ma dopingukontrolli ei lähe! Keegi peab kindlasti kaasa tulema,» sõnas Kristina Šmigun-Vähi. Napp veerand tundi tagasi oli ta lõpetanud Roglas murdmaasuusatamise MK-etapi 15 km ühisstardist sõidu kuuendana ning pärast soomlanna Aino Kaisa Saarineni diskvalifitseerimist tõusnud viiendaks.
Kuigi Šmigun-Vähi teatas suurde sporti naasmisest alles sügise hakul, läbis ta Roglas tülika protseduuri tänavu juba üheksandat korda. Ja kuigi tegemist on kogenud sportlasega ning aastate jooksul muutus proovi andmine rutiiniks, sunnivad elu õppetunnid teda ikka kedagi endaga kaasa kutsuma.
Treenerist isa Anatoli Šmigun ulataski tütrele abistava käe ning koos sammuti suusastaadioni kõrval asuva hotelli suunas. «Hea, kui keegi on kaasas ning aitab vaadata, et kõik oleks korras ning allkirjad õiges kohas,» selgitas Šmigun-Vähi.
Kuid tippspordiga kaasnevad kohustused ei suuda Šmigun-Vähi tuju karvavõrdki rikkuda – nagu ka see, et hotelli arve oli esialgu õigest summast tuhande euro võrra suurem ning selle parandamiseks pidi ta tükk aega rahmeldama.
Lõpuks Rogla hotelli fuajees ajakirjanike vastu istudes õhkus temast rahu, enesekindlust ja õnne. «Viienda kohaga olen ma väga rahul,» kinnitas Šmigun-Vähi. «Sõit oli iseenesest raske, hoidsin hammastega liidergrupi sabast kinni. Mul olid head suusad, teadsin, et ei pea tõusudel viimast pigistama, saan konkurendid langusel kätte.»
Šmigun-Vähi mõtestas oma rahulolu selgelt lahti: «Mäletan aegu, kui olin detsembri lõpus väga väsinud ning nii piiri peal, et ei teadnud, kas saan veel paremaks minna. Praegu aga tunnen, et saan paremaks muutuda.»
Ühisstardiga sõidus osalemist pidas Šmigun-Vähi oluliseks. Pärast tütre sünniga kaasnenud võistluspausi pidi ta OMi eel vähemalt korra õlg õla ja küünarnukk küünarnuki vastas sõitmist proovima. Ta tunnistas, et starti minnes tundiski ta end pisut ebamugavalt, ent sõidu käigus polnud enam probleeme.
Roglas mahtusid eestlanna ette Justyna Kowalczyk, Marit Bjørgen, Anna Haag ning Kristin Steira. Šmigun-Vähi püsis esikoha konkurentsis viimase ringini, lõpuks kaotas ta võitjale 20,6 sekundit. «Minu jaoks oli tähtis tunda, et suudan püsida tipus olevate naiste tempos,» märkis Šmigun-Vähi.
Kuigi rajapervelt võistlust jälgides jäi tunne, et võidu napsanud Kowalczyk on konkurentidest peajagu üle, polnud Šmigun selle arvamusega päri. «Pole ta nii kõva midagi, samasugune p***kott nagu meie teisedki. Tal oli lihtsalt rohkem õnne,» lausus Šmigun-Vähi naerusuiselt.
Anatoli Šmigun märkis, et tütar polnud veel Rogla raskeks rajaks valmis. «Töövõimet on vaja tõsta. Siin järgnes üks tõus ja langus teisele – just tõusude lõpus tekkis Kristinal probleeme,» rääkis ta. «Peame veel kõvasti trenni tegema.»
Šmigun-Vähi nentis, et jutt kõvadest treeningutest ei kattu tema enda soovidega. Koju naastes tahaks ta kolm-neli päeva tütrega jalutada ning puhata. «Kui aga isa hommikul ütleb, et täna on ilus ilm ja mul suusad juba määritud, ehk teed ühe ringi, siis vaevalt ma hakkan temaga vaidlema,» möönis ta. «Samas tunnen, et olen füüsiliselt väsinud.»
Jõulunädala veedab Šmigun-Vähi kodus Otepääl, 30. detsembril peaks ta sõitma
Tour de Skile. Lõplik otsus, kas uue aasta esimesel päeval startival võistlusel osaleda või mitte, langetatakse selle nädala jooksul. Anatoli Šmiguni sõnul on aga kindel see, et viimast jõuraasu ei hakka tütar seal välja panema. Kui tuurist otsustatakse loobuda, teeb Šmigun-Vähi järgmise tõsise stardi jaanuaris Otepää MK-etapil.