Jaanuaris tuli ilmsiks, et Eesti Maleliit on rahvusvahelisele alaliidule võlgu, ning maletajad jäid reitinguta. Senini pole asja lahendatud. «Kas peaks?» küsib alaliidu juht Hendrik Olde süütult. Paraku on see vaid üks kiht Eesti male segaduste puntras.
Ilmselt kerge irooniaga mõeldud küsimuse järel maalib Eesti Maleliidus juhatuse esimehe ametit pidav Olde tumeda pildi spordiala nigelast käekäigust ja alaliidu kõhnast rahakotist. Paljuski olevat süüdi Eesti riik, konkreetsemalt kultuuriministeerium.
Malejuhtide tegevuse kohta on pretensioone omakorda ministeeriumil, viimaste poolele kipuvad kalduma ka Eesti parimad maletajad ja ärksamad klubid, kelle võistlusvõimalused on piiratud ning kellele alaliit pole edasi kandnud noorte spordi edendamiseks mõeldud summasid.
Olde sõnadest jääb mulje, et kultuuriministeerium ei taha Eestile palju kuulsust toonud spordiala rahastada, male polevat saanud tänavu riigilt sentigi toetust. «Meile eraldati terveks aastaks 200 000 krooni. See on ju mõnitamine, sellise summaga pole võimalik alaliitu üleval pidada ega näiteks koondist maleolümpiale saata,» märgib Olde. Protesti märgiks on mees keeldunud raha saamise lepingut allkirjastamast.
Kuhu raha kaob?
Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil möönab, et majandussurutise tingimustes on spordialaliitudele eraldatav raha tõesti kahanenud, kuid 200 000 krooni on vaid osa riigilt tulevast toetusest.
«Teine osa on mõeldud otseselt noorte spordi arendamiseks. Kokku saavad nad meilt tänavu 597 000 krooni,» kinnitab Seil. Mullu oli toetus 860 000, tunamullu 964 000 krooni. Seil lisab, et koondiste tiitlivõistlustele saatmiseks on võimalik taotleda abi kultuurkapitalist: «Kõik need eraldised kokku teevad vähemalt poolteist miljonit.»
Samas viskab Seil Olde suunas ka vastunoole. Ministeeriumi tellitud audit näitas, et vähemalt kolmel viimasel aastal on maleliidus asjad segamini.
Teada on seegi, et alaliit pole klubidele mõeldud toetussummasid edasi kandnud. Viimast väidet kinnitab ka Eesti ühe suurima maleklubi Vabaettur esindaja Margus Sööt. «2008. aasta raha maksti alles 2009. aasta mais,» toob ta näite ja lisab, et ebakorrektselt on käitutud edaspidigi.
Kuhu siis raha kaob? Siin tulebki mängu Olde ja ilmselt kogu Eesti Maleliidu juhatuse suur unistus korraldada 2011. aastal Tallinnas MK-turniir ning viis aastat hiljem tähistada Paul Kerese 100. sünniaastapäeva maleolümpiaga.
Kuna Eesti riik pole MK-turniiri korraldamist toetanud, on malejuhid väidetavalt investeerinud projekti oma raha. Maleringkondades levib aga arvamus, et selleks on kasutatud ka riigilt klubide toetuseks laekunud summasid. Tõestada pole seda aga seni võimalik.
Sööt ütleb välja ka oma arvamuse MK-turniiri kohta: «Kusagilt pole kuulda, et valitsus ja Tallinna linn oleks ametlikult lubanud seda üritust toetada. Aastaid tagasi kusagil pressikonverentsil peaministri pillatud lause pole ju mingi garantii – eriti veel praeguses majandusolukorras.»
Samas möönab Sööt, et MK-turniiri ärajäämine tekitab kurvastust, ent ei näe seost, miks peaks see mõjutama 2016. aasta maleolümpia korraldamist. Olde on siiani väitnud, et need kaks üritust on omavahel tihedalt seotud.
«Olümpia toimumispaik otsustakse neli aastat ette. Kui selleks ajaks esitada valitsuse ja linna garantiid, ei tohiks võistluse saamine olla välistatud. Rahvusvaheline maleliit on ju samuti huvitatud Kerese juubeli väärikast tähistamisest,» mõtiskleb Sööt.
Oldel on aga veendunud, et kultuuriministeerium on lihtsalt MK-turniiri Tallinnas korraldamise vastu. Samuti pole ta rahul võimuesindajate aeglase, huvi puudumist väljendava tegutsemisega.
Nii saatnud maleliit möödunud aasta 9. detsembril ministeeriumisse kirja, millele saabus vastus alles kolm kuud hiljem. Peale selle olevat minister Laine Jänes lubanud Oldega kohtuda, ent eelmisel õhtul öelnud kohtumise ära.
Uskumatud soovid
Siingi lähevad Olde ja Seili jutud ning arusaamad kardinaalselt lahku. Seil väidab, et võttis pärast kirja saabumist Oldega kolm korda ühendust, ent õiget kontakti ei tekkinud. Samuti oli ta maleolümpia teemal optimistlikult meelestatud ning kinnitas, et riik on valmis seda toetama.
Küll aga on Selile vastukarva Olde ähvardava alatooniga suhtlusstiil. «Oleme saanud kirju, kus soovitakse paari päevaga saada riigilt ja Tallinna linnalt kirjalik kinnitus, et FIDE-le tasutakse 1,7 miljonit dollarit. Sellest paari päeva jooksul peaksid riik ja linn maksma kumbki 200 000 dollarit. Ülejäänud summa aga aasta jooksul,» toob ta uskumatuna näiva näite. Taas käib jutt MK-turniiri eelarve kattest.
Kuigi kogu loost jääb mulje, nagu haigutaks maleliidu pangakontol tühjus, pole tegelikult asi nii hull. Olde sõnul on arvel raha küll, see kulub aga võistluste korraldamiseks. Näiteks märtsi lõpus toimuvad Tartus Eesti meistrivõistlused.
Olde näib kõigutamatuna
Eesti malet ümbritsevatesse probleemidesse süvenedes tekib vaid üks küsimus: kui kõik on nii halvasti, miks pole siis klubid siiani juhatuse esimeest Hendrik Oldet töölt kõrvaldanud?
2008. aasta detsembris oli paleepööre siiski päris lähedal. Eesti Maleliidu erakorralisel üldkoosolekul üritati tänaseni ametis olevat juhatust tagasi kutsuda. Klubidel oli isegi Eesti parimate maletajate toetus – Jaan Ehlvest, Kaido Külaots ja Meelis Kanep saatsid klubidele, maletajatele ja muudele huvilistele pöördumise, kus kutsusid neid üles võimul olevat juhatust tagasi kutsuma. Paraku mängis Olde opositsionäärid üle.
Postimehe andmetel on Olde koondanud enda kätte kontrolli rohkem kui poolte maleliidu liikmete üle – nende hulgas on nii tema toetajaid kui ka vanemaid inimesi, kes ei taha teravas väitluses osaleda ning loovutavad meeleldi oma hääleõiguse mõnele juhatuse toetajale.
Häältepataka abil lämmataski Olde opositsiooni juba esimese päevakorra punktiga, kui pandi hääletusele koosoleku päevakord. Kuna enamus oli selle vastu, oligi erakorraline koosolek lõppenud.
Kas Olde jääbki oma toolile, selgub lähitulevikus. Postimehe andmetel loovad klubid ja tippmängijad kultuuriministeeriumi ja EOK abil FIDEga otsesidet. (PM)
Võlg segab eestlastel võistlemist
Eesti ainus profimaletaja Kaido Külaots soovis osaleda Horvaatias toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel. Paraku jäi tal Eesti Maleliidu võlgnevuste tõttu võistlemata.
Selgubki, et peale võlgnevuse rahvusvahelisele maleföderatsioonile ahistab Eesti malet ka ligikaudu 5000 euro suurune võlg Euroopa alaliidule.
Nii otsustasidki Euroopa malejuhid, et enne selle kustutamist pole Eesti sportlastel võimalik nende korraldatud võistlustel osaleda. Külaots sai oma võimaluste nullimisest teada alles viimasel hetkel.
Hendrik Oldel on siingi seletus varnast võtta: Külaots tegutses omapäi ega kooskõlastanud EMile minekut koduse alaliiduga.
Lähiajal võib Külaotsa saatus tabada ka ühte Eesti legendaarseimat naismaletajat Tatjana Fominad, kes soovib aprillis mängida Kreekas seenioride EMil.
Olde jääb aga endale kindlaks, et võlgnevuses pole midagi hullu. Kuigi Eesti maletajate reitingud pole praegu nähtavad, käivat punktide arvestus edasi ja kaduma ei minevat midagi.
Ent kui suur on juba jaanuaris avalikkuse ette kistud võlg FIDE-le? Selle suurust ei taha Olde kuidagi öelda, kuid viitab lõpuks siiski umbmääraselt, et summa jääb 2000 euro ümber. (PM)