Taaramäe: suur raha ei muuda mu elu

Neljapäeval Vinni perekodu lastega kohtunud Rein Taaramäe näitas neile oma jalgratast, rääkis profisportlase elust ja allkirjastas patroonilepingu. Foto: Aarne Mäe / Virumaa Teataja

Aastas miljoneid kroone teeniv jalgrattur Rein Taaramäe oli, on ja jääb lihtsaks maapoisiks, kes ei hooli kallite autode, firmariiete ega muu pudipadi soetamisest. Umbes nagu sumostaar Baruto.

Eesti parimale ratturile neli lehekülge pühendanud mainekas Inglismaa ajakiri Procycling portreteerib Taaramäe kõrval tulevikutegijate rubriigis veel rootslast Frederik Kessiakoffi, portugallast Tiago Machadot ja prantslast Arthur Vichot’d.

Väljaanne paneb imeks, et 23-aastasel Cofidise profil pole oma kodulehekülge, Facebooki kontot ega moodsat televiisorit. Prantsuse kuurortlinna Nice’i külje all tagasihoidlikku korterit üüriv Taaramäe on isegi loobunud autost, eelistades motorollerit.

Ka tema lihtne riietus ei lase aimata, et mehe rahakott lubaks kogu garderoobi soetada Armani poest. «Kui peaksin kunagi palju raha teenima, mu elu ei muutu,» kinnitab näiteks traktorit juhtida oskav Taaramäe.

Procycling kirjutab, et Taaramäe on üks lootustandvamaid 23–25-aastaseid rattureid. Vanuseklassi vaieldamatuks liidriks peetakse Luksemburgi sportlast Andy Schlecki, kellele hingavad kuklasse hollandlane Robert Gesink, tšehh Roman Kreuziger ja sakslane Tony Martin. Kolmandasse gruppi liigitati lisaks Taaramäele veel taanlane Jakob Fugl­sang ja iirlane Daniel Martin.

Treener arvustab Taaramäed

«Oma generatsiooni ratturitest hakkab säravamaid tulemusi tegema just Rein, sest ta on nutikas ja tal on pikaajalised eesmärgid,» ütleb Cofidise mänedžer Eric Boyer. «Ratta seljas annab Rein endast harvanähtavalt palju. Mõnikord näeb Rein välja nagu hullunud koer, kuid eraelus on ta väga kaalutlev.»

Eelmisel aastal 31 000 km läbinud Taaramäe eelistab parema taastumise nimel treenida madala intensiivsusega, rõhudes oma nõuandja Jaan Kirsipuu soovitusel kvantiteedile.

Vändrast pärit Taaramäe ei pelga talvel Eestimaal viibides isegi kümnekraadise pakasega ratta selga istuda. «Kui jalad hakkavad külmetama, jooksen 200 m ja väntan edasi,» tutvustab Taaramäe nippe. «Mul on tugev tervis, olen harva haige.»

Sellele ei vaata aga hea pilguga Cofidise treener Vincent Villerius, kelle näpunäidete järgimisest pidas Taaramäe paremaks loobuda. «Piirates intensiivsust, piirab Rein oma potentsiaali. Kahe eelmise aasta tulemused pidanuksid olema paremad,» arvustab Villerius.

Juulis oma esimesel Tour de France’il startiva Taaramäega samas Saint-Laurent-du-Vari linnakeses elav Villerius meenutab muheledes, kuidas 2008. aastal Cofidisega liitunud uusprofi koormustesti tulemused teda hämmastasid.

Vapustav vaimutugevus

«Arvud olid fenomenaalsed ja esimese hooga arvasin, et SRM on valesti seadistatud. Kontrollisin andmeid ka PowerTapiga ja need jäid samaks. Rein on lihtsalt eriline,» räägib Villerius. «Ja mis veel hämmastavam – tal on ruumi arenemiseks, eriti treeningul. Reinule on rattasõit mäng. Lance Armstrongi Ma­done’i mäkke tõusmise rekordi alistamine motiveeris teda rohkem kui osalemine Vueltal.»

On täiesti tavaline, kui Taaramäe sõidab enne treeningut bensiinijaamast läbi ning topib taskud täis tavalisi šokolaadiküpsiseid ja võileibu. Tema kaalule see aga mõju ei avalda, sest see kõigub vahemikus 69–70,5 kilo.

2006. aastal Kalle Kriidi kutsel Prantsuse amatöörtiimiga Saint-Amandoise liitunud Taaramäe kohanes uue elukeskkonnaga vaevaliselt. Esimestel võidusõitudel kaotas ta parematele kalendriga või katkestas sootuks. Eestlasest kollanokal polnud aimu, millistel ratturitel tuleb sõidu ajal silma peal hoida. Suhtlemist takistas puuduv prantsuse keele oskus.

Murdepunkti tõi GP Saint-Etienne’i teine koht. «Siis nägime, et tegemist on pärliga,» krutib Saint-Amandoise’i spordidirektor Franck Alaphilippe ajaratast. «Reinul on võimas mootor. Mida rohkem ta treenis, seda paremaks läks.»

«Taaramäel on vapustav vaimutugevus. Ta püüdleb järjekindlalt seatud eesmärkide poole,» lisab teine Saint-Amandoise’i spordidirektor Jean-Philippe Duracka.

Konkurendid pilkavad riietust

Rein Taaramäe tunnistab Procyclingule antud intervjuus, et on mitmel korral kuulnud teiste meeskondade ratturite pilkavaid kommentaare Cofidise vabaajariietuse kohta.

«Öeldakse, et riietus on nõme, kuna me ei kanna Nike toodangut. See on rumalus!» põrutab lihtsast perest pärit Taaramäe. «Kõige tähtsam on see, kuidas klubi ratturit kohtleb, millise varustuse kasutada annab ja et palk õigel päeval kontole laekub.»

Ka tuleval aastal Cofidises pedaaliv Taaramäe kinnitab, et tunneb end Prantsuse tiimis äärmiselt mugavalt. «Tunnen end kaitstult ja saan vältida enda mootori mahapõletamist,» märgib ta.

Eile lendas Taaramäe koos samuti kodumaal puhanud meeskonnakaaslase Kalle Kriidiga homme algava Türgi velotuuri korraldajate soetatud äriklassi piletiga Euroopa-Aasia piiririiki. (PM)