Doping autorallis – kiiruskatsetega salaja tutvumine

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole kahtlust, et rallifännid soovivad näha ausat võidusõitu.
Pole kahtlust, et rallifännid soovivad näha ausat võidusõitu. Foto: Karli Saul

Eesti autorallis kütavad kirgi patustavad sõidumehed, kes otsivad võimalusi eelseisva kihutamise kiiruskatsete legend võimalikult täpselt paika saada või tee sootuks pähe õppida. Ausate sõitjate silmis on see samaväärne dopinguga.

«Me teame ju kõik, kes käivad kiiruskatseid lubatust rohkem kordi läbi sõitmas, ent pigistame silma kinni,» prahvatas üks Eesti kogenumaid tegevrallimehi Margus Murakas pühapäeval Rally Estonia finišis ning tema sõnadest võis välja lugeda pahandamist, kuid ka lihtsalt ebanormaalse olukorra tunnistamist.

Lähemal uurimisel selgub, et tegemist pole üksnes nädalavahetusel sõidetud Eesti suurima ralli probleemiga, vaid kogu Eesti autorallit vaevava hädaga. Ikka leidub neid, kes ei taha kiiruslegendi koostades piirduda raja läbimisega kaks või kolm korda, nagu reeglites lubatud, vaid käivad eelnevatel päevadel ja öödel sama teed lihvimas kas või kümneid kordi.

Kedagi pole veel karistatud
Eesti Autospordiliidu peasekretär Arno Sillat möönab, et rallikomisjonis on sellistest rikkumistest korduvalt räägitud ja nii mõnigi patustaja ka vaibale kutsutud. Ühtegi karistust pole aga määratud, piirdutud on vaid näpuvibutuse ja noomimisega.

«Tegemist pole väga suure probleemiga, seepärast püüame eksinud sõitjaid rohkem kasvatada, et nad eelistaksid ausat mängu,» sõnas Sillat ning filosofeeris pikalt ja laialt rallisõitjate seltskonna väärtushinnangute üle. «Iga mees peaks mõtlema, mis tundega ta võitjana ringi liigub, kui on teda, et tegelikult oled tegutsenud ebaausalt. Lõpuks tulevad need asjad ikka välja ning selliseid sportlasi ei austata.»

Mõistagi ringleb ralliringkondades igasuguseid jutte ning patustajad on üldjuhul teada. Paraku on rikkumisi raske tuvastada ja veelgi raskem hiljem tõestada. «Oleme tulevaste kiiruskatsete teelõike spetsiaalselt filminud, ent see pole vist päris seaduslik tegevus,» nentis Sillat.

«Huvitav on seegi, et rikkumised käivad lainetena – näiteks Saaremaal pole midagi sellist kuulnud, Viljandi rallil aga küll.»
Mõistagi ei saa ralli korraldajad panna iga kiiruskatse juurde mitmeks nädalaks spetsiaalset valvurit, alati pole kaamerastki abi.

Sillat tõi näiteks võimaluse, et rallimees istub mõne sõbra masina tagaistmel ning vajadusel minnakse iga kord rajale uue autoga. Isegi kui ta on ise roolis ja hiljem filmilindilt äratuntav, tulevad kiirelt mängu väited, et samas elab ämm või mõni muu sugulane. Liiklemist täielikult keelata ju ei saa.

Rallipiirkonnas elavate inimeste hulgas tekitab aga paksu verd ka öine kihutamine – siis on vahelejäämise risk nullilähedane ning võib ka julgemalt gaasipedaali vajutada. 

Mõistagi on kogu selline tegevus reeglitevastane. Tavaliselt avalikustatakse ralli võistlusjuhend paar kuud enne üritust. Seal on kirjas ka piirkonnad, kus võidu sõidetakse, ning mõjuva põhjuseta ei tohi võistelda kavatsev rallimees enam sealsetel teedel sõita.

Autospordivaatleja Rein Luik juhtis tähelepanu sellele, et MM-rallidel on kiiruskatsed teada juba mitu kuud enne võistlust, ent mõistagi ei käi sarjas osalevad tiimid seal liikumas.
Kiiruslegendi koostades läbitakse rada kaks korda – esmalt kirjutatakse legend valmis, pärast kontrollitakse üle. Nõrgematel sõitjatel jääb aga sellest väheks, nii tekibki kiusatus rohkem sõita ja olusid paremini tundma õppida. Võistlusel lubab see julgemalt kihutada.

Sillat ei mõista, mida reegleid eiravad rallimehed saavutada soovivad. «Efekt on umbes sama, kui 100 m pidevalt 10,6ga jooksev mees tarbib tohutult dopingut ning jookseb tänu sellele 10,55,» tõi ta näite. «Õnneks pole see tegevus levinud meie tippude ega päris noorte sõitjate hulgas. Välismaal võisteldes pole selleks nagunii võimalust.»

Rahvarallist tulnute pärusmaa
Nii ongi ebaausate võtete kasutamine rohkem tugevate keskmike ja pisut nõrgemate meeste pärusmaa. Mitmed Eesti ralliga lähedalt seotud inimesed viitasid Postimehega vesteldes rahvarallidest sportrallidesse üle tulnud seltskonnale. Ühtegi nime ei tahetud avalikustada, ent samas soovitakse, et rikkujad riputataks avalikult häbiposti.

Vaibale kutsutute nimesid ei tahtnud mainida ka Sillat, ent lõpuks tunnistas ta siiski: «Nende hulgas on ka Eestis esikümnesse sõitvaid mehi.»

Rally Estonia peakorraldaja ning lähimineviku tippsõitja Urmo Aava sõnul peaksid rallimehed lähenema asjale hoopis teistpidi. «Pärast võistlust võiks kõik kiiruskatsed mitu korda läbi sõita ning varem koostatud legendi parandada, see on täiesti lubatud tegevus,» õpetas ta. «Just sellist tööd tahaks rohkem näha.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles