Kuigi uus test näitas, et murdmaasuusatajate Kein Einaste ja Algo Kärbi vereproovid on normi piires ja mehed võivad taas võistluskarussellile astuda, sai Tour de Ski eel Eesti siiski rahvusvahelises meedias musta pleki külge. Lisaks ei saanud sportlased võistelda. Postimees.ee küsib aga, kes peaks probleemi eest vastutama.
«Ausalt öeldes tuli see mulle endalegi üllatusena. Mul pole kunagi hemoglobiininäiduga probleeme olnud. See on alati lubatud tasemesse jäänud,» sõnas Einaste kurba uudist kuuldes.
«Esimesed proovid olid korras ja valmistusin juba mõtteis startimiseks. Keegi ei osanud selgitada, millest sellised numbrid tulid,» imestas ka Kärp.
Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma ei saanud enda sõnul pool ööd magada, kui Kärbi ja Einaste verenäitudest kuulis, kuid selgitada ta seda kindlalt ei osanud.
«Saan põhjuste üle vaid spekuleerida. Nii Kein kui ka Algo olid kolm nädalat mäestikus ja sealt alla tulles stiimul vereloomele lõppes ning tekkis väike nihe. Kui hemoglobiini saaks veel ise mõõta, siis erütrotsüütide noorvormide näitajaks on vaja juba korralikku aparatuuri,» arutles Kiudmaa.
Eesti tunnustatumaid spordiarste Mihkel Mardna märkis aga, et Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaveri ja tema meeskond peaks Tour de Skil juhtunust õiged järeldused tegema.
«See pole selle tiimi puhul esimene ja ka viimane kord, kui nii juhtus,» sõnas Mardna. «Mina pole see inimene, kes saaks järeldusi teha. Tiim ise peab järeldused tegema ja mõtlema, kus tehti apsakaid. Kedagi teist peale iseenda pole neil süüdistada. Neil pole põhjust olla vihane WADA või FISi peale – tuleb ise peeglisse vaadata.»
Mardna vihjas, et tiimisiseselt võidi langetada valesid otsuseid.
«See, kes neid asju korraldab, võis teha valearvestuse. Jääb arusaamatuks, kuidas mehed, kellel varem pole verenäitudega probleeme olnud, nüüd võistlustelt kõrvale peavad jääma,» vihjas Mardna.
Kuigi Mati Alaver võttis osa süü enda peale, oli ta üsna kriitiline ka sprinterite norralastest treeneri Bjørn Kristianseni suunal.
«Kein käis viimati kontrollis oktoobrikuus! Mulle ei mahu pähe, kuidas sportlane ise ja treener Bjørn Kristiansen ei kontrolli olukorda?» küsis Alaver ja lisas: «Keinil oleks piisanud vaid liiter soolast vett juua ja viieteistminutiline sörkjooks teha ning näidud oleksid lubatud piiridesse mahtunud. Tal pole verenäitudega kunagi probleeme olnud – kõige kõrgem näit on tal olnud 16,1, nüüd mõõdeti aga 17,2! See ei tähenda aga enam midagi.»
Postimees.ee küsib aga lugejatelt, kes on tekkinud olukorras süüdi? Kas sportlane, treener või arstid?