Majanduskriis lõi sportlaste rahakotid auklikuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulgpallur Kati Tolmoff investeerib edukatelt võistlustelt teenitud auhinnaraha järgmistesse turniiridesse.
Sulgpallur Kati Tolmoff investeerib edukatelt võistlustelt teenitud auhinnaraha järgmistesse turniiridesse. Foto: AFP / Scanpix

Järjest enam sportlasi sipleb raskustes. Korvpalliklubid on hädas mängijatele maksmisega, jalgpalliklubi TVMK pakkis mõni aeg tagasi pillid kotti ning paljude sportlaste toetajad hüppavad alt, lootuses rasked ajad üle elada. Kuhu see eesti spordi jätab?


«Tippsportlasi mõjutab raske majanduslik seis ikka üsna palju, aga mitte ainult neid,» arutles 2006. aasta karate raskekaalu maailmameister Marko Luhamaa. «Kõik inimesed peavad muutuma palju produktiivsemaks ja rohkem pingutama kui tavaliselt, sest olukord on lihtsalt raske. Oled sa sportlane, palgatööline või ettevõtja, seal ei ole suurt vahet. Suurusjärgus läheb kõigil olukord suhteliselt hapuks.»



«See on nukker perspektiiv, aga pigem seda endale teadvustada ja võimaluste piires sellega toimetulekuks midagi ette võtta,» lisas ta.



Sel aastal tuli Luhamaa ilusasti toime, sest terviseprobleemide tõttu ta väga palju ei võistelnud ja kulud suured ei olnud. «Tõenäoliselt on tulevaks aastaks sponsoreid otsida väga raske,» ennustas 35-aastane sportlane. «Kuid ma alustasin väga rasketes tingimustes, kus mul toetajaid praktiliselt polnudki, seetõttu ma selles suurt katastroofi ei näe.»



Tuleb ta siis ilusasti toime? «Ilusasti on natuke liialdatud,» naeris Luhamaa. «Tuleb lihtsalt silmad lahti elada ja veidi säästlikum olla. Mul on selles suhtes vedanud, et mu suurim toetaja on kaitsevägi, mis on aastaid stabiilne olnud ja on äärmiselt väike tõenäosus, et ta pankrotti läheb. Samas ei ole nende toetus nii mahukas, et ainult selle peale loota.»



Märksa väiksem eelarve


Üha süvenev majanduskriis pole puutumata jätnud ka Eesti parimate rannavõrkpallurite Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku rahakotti. «Eks see eelarve on ikka väiksem, majanduskriis annab ka meil kõvasti tunda,» tunnistas duo üks pool Kais.



Kaisi-Vesiku tiim ootab Eesti Olümpiakomitee (EOK) toetamise otsust, mille järgi hakatakse täpsemaid 2009. aasta plaane paika panema.



«Tegelikult praegu on meil ilma EOK otsuseta ilmselt kaetud umbes kuuendik kogu eelarvest, kuid kordan, et palju asju on veel õhus,» selgitas Kais.



«Mingid kärped kindlasti tulevad, ei saa ka meie ilma. Meil oli palju kinnisvaraga seotud toetajaid, nii et sellist eelarvet kui eelmisel aastal on täiesti võimatu kokku saada.»



Kais tunnistas, et uusi toetajaid pole tiimile lisandunud ning paljud vastused venivad raske aja tõttu ootamatult kaua. Kui vajalikku summat kokku ei saada, kujundatakse hooaeg vastavalt võimalustele. «Vähendasime eelarvet juba algul kolmandiku võrra, aga praegu tundub, et ka nii palju ei saa kokku. Seis on raske, ega siin midagi rõõmustavat pole,» möönis Kais.



Väga palju õnnestub kulusid kahandada ka tänu uutele rannavõrkpalli sisehallidele. «Üks plaanidest oli, et teeme sel hooajal ainult ühe välislaagri ja seda ka suhteliselt lähedal. Kuni selle ajani katsume olla põhiliselt Nõo sisehallis ja natuke Tallinnas,» tutvustas Kais kokkuhoiuplaane. «Kindlasti ei saa arvestada kaugemate võistlustega. Praegu on tegelikult veidi vara sellest rääkida, ootan vastuseid paljudest kohtadest ja edasine sõltub sellest.



Aga kui hästi läheb, saame mängida umbes kümme-üksteist võistlust, teha ühe laagri ja natuke stipendiumi maksta, kuid see ongi kõik. Muud klubi kulud lähevad samuti sinna juurde.»



«Tuleb lihtsalt üle elada see aeg ja kui tõesti on nii katastroofiline seis, siis lihtsalt jääb ära – elu on selline,» lisas Kais.



Taanis elava ja treeniva sulgpalluri Kati Tolmoffi treeningute jätkumine võõrsil sattus vahepeal suurte kulude tõttu kahtluse alla, kuid alaliidu huvi ja viimase kuu aja head tulemused leevendasid olukorda tunduvalt. «Väga teravaks pole seis läinud, kuid loomulikult peab raskusteks valmis olema. Praegu on igatahes mitu rauda tules,» kirjeldas sulgpalluri isa, Eesti Spordimuuseumi direktor Mati Tolmoff. «Alaliit otsib praegu võimalusi. Usun, et EOK jätkab ka toetamist. Lisaks istume Tartu Ülikooli Spordiklubiga maha ja räägime läbi, millised võimalused on.»



Šotimaa lahtistel meistrivõistlustel saavutatud teine koht, Walesis tulnud turniirivõit ning nädal hiljem Dublinis saavutatud kolmas koht tõestasid, et neiu püsib vaieldamatult konkurentsis.



«Kogu kahe nädalaga teenitud auhinnaraha investeeris Kati järgmistesse võistlustesse. Muidu poleks ta saanud Iirimaal mitte mingi valemiga võistelda,» arutles Tolmoff, lisades, et mitu sponsorit on ka edaspidi valmis kas või piskuga toetama. «Oleme majanduskriisist hoolimata ülioptimistlikud. Kuna Kati on kuu aja jooksul näidanud, milleks võimeline on, siis ükskõik kui hull see majandussituatsioon ka on, üritatakse selliseid inimesi igal juhul toetada. Praegu teeb ka alaliit kõik selleks, et ta saaks Taanis jätkata.»



Tolmoffi hinnangul oleks Taanis treenivale tütrele Eestisse naasmine suureks tagasilöögiks ning võib-olla isegi lõplikuks hoobiks. «Oleme hullematestki situatsioonidest välja tulnud. Aga kui ta Eestisse peaks jääma, oleks kõik. Tal pole siin kellegagi mängida. Miljöö ja treener, kellega ta juba harjunud, on Taanis,» selgitas Tolmoff.



Kaks aastat tagasi Eestile enam kui poolesaja-aastase vaheaja järel kreeka-rooma maadluse maailmameistritiitli võitnud Heiki Nabi peab tuleval aastal läbi ajama tõenäoliselt poole väiksema kukruga kui võidujärgsel hooajal.



«Ma ei oska muidugi öelda, kas see on majanduslangusest tingitud, ilmselt on põhjuseks ka see, et mu aasta ei olnud nii edukas,» tunnistas vigastustega kimpus olnud Nabi, et viimasel ajal on toetajaid vähemaks jäänud. «Praegu pole kõik veel oma lõplikku sõna öelnud, ent see summa, mis mul praegu järgmiseks aastaks reaalselt olemas, on üle poole võrra väiksem kui 2007. aastal.»



Toetajaid väheneb


Siiski võib Nabi tänu ühele suursponsorile natuke kergendatult hingata – pärast MMi kulla võitmist sõlmis maadleja viieaastase lepingu A. Le Coqiga, kes maksab talle iga kuu nii stipendiumi kui ka ettevalmistusraha. «See leping on minu jaoks suur pääsetee, mul on vähemalt mingigi kindlustunne,» tõdes ta. «Loomulikult on sel ka omad tingimused, niimoodi ei ole, et viskan püssi nurka ja võtan oma raha, pean ikka tippsportlane olema. Aga tänu sellele saan enda kulutusi planeerida.»



Nabi möönis, et uusi toetajaid on praeguses olukorras äärmiselt raske leida. «Ilmselt võiks sponsoreid leida vaid inkassofirmade või pankrotihaldurite seast,» muigas Nabi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles