Saaremaa ralli turvalisuse eest vastutajad uurivad ise oma süüd

Jevgeni Rogovi juhitud ralliauto vigastas laupäeval Saaremaal kümmet pealtvaatajat. Foto: Raul Vinni / Saarte Hääl

 Saaremaa rallil juhtunud õnnetuses raskelt vigastada saanud 20-aastase lätlase ravi jätkub kodumaal.

«Praegu tegeleme materjalide kogumise ja erinevate ütluste analüüsimisega. Aga ajakirjandusele ei taha ma selle kohta midagi öelda,» sõnas Saaremaa ralli turvaülem Ants Ley, kui kuulis, et Postimees soovib rääkida laupäeval võistluse käigus juhtunud ja kümne inimese vigastusega lõppenud õnnetusest.

Saaremaa ralli pressiesindaja Margus Kiivri sõnul pole õnnetuse osas kõik must valgel selge ning eelkõige tuleb leida vastus küsimusele, miks selline asi juhtus. Seepärast tegelebki võistluse õnnetusjuhtumi komisjon materjalide ja juhtunuga seotud inimeste ütluste kogumisega. «Ametlikult on selleks aega 30 päeva, kuid ilmselt lõpetatakse uurimine neljapäeval või reedel,» märkis ta.

Omapärasel kombel kuuluvad aga komisjoni paljuski samad inimesed, kes ise ralli turvalisuse eest vastutavad – võistluse juht Gabriel Müürsepp ja turvaülem Ants Ley. Sisuliselt annavad mehed tunnistusi iseendale ja võtavad hiljem oma tegevuse kohta vastu otsuse. Tõsi, nad pole komisjoni ainsad liikmed. Sinna kuuluvad ka võistluse žürii juht Juhan Mänd, tehnilise kontrolli ülem Karmo Uusmaa, võistluse arst Erik Ojari ja konkreetse kiiruskatse ülem.

Õnnetuse komisjon esitab oma hinnangu Eesti Autospordiliidule, kes seejärel otsustab, kas pöörduda kriminaalasja algatamiseks politseisse. Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Kaisi sõnul usaldati asja uurimine autospordiliidu pädevusse, kuna tegemist olevat ala peensusi tundvate asjatundjatega. «Nende komisjon uurib asja ja kui on oma tööga lõpule jõudnud, siis selgub, kas kriminaalasja algatamine on vajalik või mitte,» lausus Kais.

Komisjon, millest Kais rääkis, ongi seesama võistluse õnnetusjuhtumi komisjon – Kiivri kinnitusel pole mingit muud komisjoni autospordiliidus uurimiseks moodustatud.

Pealtvaatajatega juhtuvad õnnetused on Eesti autorallis harvad. Kolm aastat tagasi Lõuna-Eesti rallil sõitis soomlane Sebastien Lindholm otsa vales kohas seisnud hobifotograafile. 35-aastane mees hukkus. Järgmine tõsisem pauk käiski möödunud laupäeval Saaremaal, kui venelase Jevgeni Rogovi juhitud auto sõitis lauges kurvis teelt välja vastu metall­aeda, mille taga seisnud fännidest said kümme inimest vigastada.

Mitmed ralliasjatundjad on kuluaarivestlustes avaldanud imestust, miks oli pealtvaatajate tõkestamiseks mõeldud piirdeaed teele nii lähedal. Seda enam, et tegemist oli aastaid sõidetud Kaugatuma kiiruskatsega, mille huvitavamad kurvid toovad kokku palju fänne. Huvitavateks kurvideks peetakse tihti aga just neid lõike, kus võib näha plekimõlkimist. Lassi sild on kuulus sellistegi vahejuhtumite poolest.

Üldise praktika kohaselt koostab ralli turvaplaani konkreetse võistluse turvaülem, selle vaatab üle võistluse juht ning lõpuks kinnitab selle autospordiliidu juures tegutsev rallikomitee. Endise tipprallisõitja, viimastel aastatel aga Rally Estonia peakorraldaja olnud Urmo Aava sõnul pole seal aga iga kurvi turvaala suurust ära toodud. Arvestades selliste lõikude rohkust, poleks see ilmselt ka mõeldav. Samas on turvaülemal kiiruskatsete kohta plaan olemas ning vastavalt sellele määratakse ka turvaalad.

«Enne kiiruskatse algust sõidab EALi turvavaatleja raja läbi ja annab hinnangu, kas kõik on korras,» selgitas Aava. Saaremaal täitis seda rolli kogenud Toomas Kreek. Turvavaatleja võimuses on ka kiiruskatse ärajätmine. Näiteks mullu jäeti ära Pidula kiiruskatse, kuna pealtvaatajad viibisid vales kohas ning neid ei õnnestunud enam ohutusse paika suunata.

«Eesti rallidel pole turvalisus üldiselt kuigi suur probleem, samas on selge, et sada protsenti turvalist rallit pole võimalik korraldada – seda lihtsalt ei vaataks ükski inimene,» rääkis Aava, kes lisaks kõigele kuulub ka EALi juhatusse.

Endise ralliässa sõnul on küsimus ju tegelikult selles, kuhu joon tõmmata.

«Kui ralliauto kihutab sirgel lõigul ligikaudu 200-kilomeetrise tunnikiirusega, võib masin tehnilise rikke korral võtta ettearvamatu suuna. Sellisel juhul peaksid kõik inimesed seisma saja meetri kaugusel,» jätkas Aava. «Soomes on korra seda teed mindud – pärast seda, kui neil juhtus järjest mitu õnnetust, viisid nad pealtvaatajad raja äärest väga kaugele, kuid see ei rahuldanud inimesi.»

Lassi silla juures toimunud õnnetuses kõige raskemalt viga saanud 20-aastase lätlase tervisliku seisundi kohta on tiirelnud mitmeid kuulujutte. Kiivri sõnul ei saa haigla delikaatsete isikuandmete kaitsele viidates vigastuste kohta täpset infot anda. Teada on see, et laupäeval helikopteriga Kuresaarest Tallinna toodud noormees viidi eile oma kodumaale Lätti.  

Turvajate nõrkus ja inimeste ükskõiksus

Saaremaa rallit kohapeal jälginud Autolehe peatoimetajale Kristjan Sooperile jäid turvateenistuse halvast tööst silma kaks juhtumit, neist üks samal Kaugatuma kiiruskatsel.

«Pika, üle Möldri silla kaarduva kurvi lõppu, väliskurvi ja täiesti tee serva seadis end sisse seltskond pealtvaatajaid. Enne katse algust rada läbi sõitnud EALi turvavaatleja peatas auto ja palus neil liikuda tahapoole. Seda tehtigi, kuid üsna varsti pärast turvavaatleja lahkumist võeti sisse endine koht. Kohapealne turvamees lasi sel sündida,» kirjeldas Sooper.

Teise näite tõi ta Taritu kiiruskatselt. «Tõnuma bussipeatuse juures on järsk pööre kiirelt asfaldilõigult kruusale. Väliskurvis, umbes 20 meetrit teest, asuva bussipeatuse laudadest putka seina äärde sättis end istuma üks seltskond,» rääkis Sooper. «Turvamees ei üritanudki neid sealt ära ajada. EALi turvavaatleja peatas auto ja palus mitu korda inimestel bussipeatusest lahkuda. Kolmanda ütlemise peale rahvas loivaski putka taha. Kohe pärast turvavaatleja ärasõitu võeti sisse endine koht. Turvamees ei teinud sellest väljagi. Lisaks lubas ta ühe jalgratturi seisma otse väljasõiduala lintidest ümbrikusse.»

Urmo Aava sõnul tekivad probleemid nendes kohtades, kus publikut koguneb rohkem, kui ralli korraldajad ootasid. «Kui tuhande pealtvaataja kohta on vaid kaks turvameest, saavad nad aru, et ei suuda neid ohjeldada ja annavad tihti alla,» nentis ta. «Samas on kõik need inimesed alati instrueeritud ja läbinud vastava koolituse.»