Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee langetab täna otsuse, kas lugeda kõik EOK presidendiks kandideerivale Madis Kallasele antud 15 toetushäält kehtivaks ja lubada tal osaleda valimistel. Küsimus seisneb Ida-Virumaa spordiliidu antud hääles, mille allkirjastanud Rene Kundlal polnud EOK esialgses nägemuses selleks õigust.
Omapärasel kombel on idavirumaalaste vaidlusalune hääl siiski justkui pooliku väärtusega. «Otsustasime, et diskussiooni tekitamiseks anname kandideerimiseks toetushääle Kallasele, kuid presidendivalimistel pooldame Neinar Seli,» avalikustas Kundla.
Kallase toetajate hulka sattus Ida-Virumaa pärast seda, kui möödunud teisipäeva õhtul, vaid kaks päeva enne toetusavalduste esitamise tähtaja lõppu, helistas Kallas Kundlale ja kurtis, et jääb vajaliku 15 toetushääle kogumisel jänni.
«Ta küsis, kas saan organiseerida ühe või kaks häält,» meenutas Kundla, kes lisaks maakondliku spordiliidu juhtimisele on ka Eesti Petanki Liidu asepresident. «Petankiliidus piisas juhatuse läbihelistamisest, olin neid varem hoiatanud, et selleks võib tekkida vajadus,» meenutas Kundla. «Spordiliidu juhatuse koosolek toimus neljapäeva päeval ning üheksast kohalviibinud inimesest olid kuus selle poolt, et kandidaadina toetada Kallast.»
Skandaalne koosolek
Kundla lisas, et viimasel hetkel tulnud abipalve näitab, et Kallas ei suutnud õigeks ajaks oma hääli kokku saada, ning vaadates tema toetajate nimekirja, on näha, et sinna kuuluvad need, kellel pole EOK-lt nagunii midagi oodata.
EOK praeguse juhtkonna esialgsel hinnangul polnud aga Kundlal õigust Kallase toetusavaldusele allkirja anda. Nimelt pole ta veel äriregistris kantud Ida-Virumaa spordiliidu juhatuse esimeheks. Kodukohas on aga Kundla osaline samuti hääletamisega seotud tülis.
26. septembril toimus Ida-Virumaa spordiliidu üldkoosolek, kus valiti uus juhatuse esimees ja juhatus. Valimised toimusid eraldi – esmalt hääletati paika esimees. Kundla edestas selles heitluses Mäetaguse vallavanemat Aivar Survat häältega 34:20. Seejuures pahandas paljusid, et Kundla käes olid 11 liikme hääletussedelid ja mõistagi andis ta kõik need hääled enda kasuks.
«Ma ei näe selles midagi ebakorrektset. Nende klubide esindajad ei saanud ise kohale tulla ja ma olin nendega hääletamisest rääkinud. Teadsin, et nad toetavad minu kandidatuuri,» sõnas korraga 11 hääletussedelit täitnud Kundla. Paraku tekkis värske esimehe käes olevate häältega probleem juhatuse valimisel.
Esialgu lahenes kõik rahulikult: juhatus sai paika ning üldkogu kinnitas valimistulemused. Paraku said kolm juhatuse liiget mõni päev hiljem teada, et tegelikult jäid nad ikkagi välja. «Ma ei tulnud selle pealegi, et selline asi saab toimuda,» nentis Kaire Kutsar, segastel asjaoludel välja jäänud Aseri spordiaktivist. «Selgus, et Kundla 11 häält jäid esialgu lugemata ja need lisati hiljem. Valimistulemused muudeti ära uut koosolekut korraldamata.»
Kundla sõnul esitas protesti Jevgeni Sarri, kes arvutas välja, et juhatuse valimisel osalenute häälte arv ei klapi esimehe valimisel osalenute arvuga. Häältelugemiskomisjon tuligi uuesti kokku ja avastas, et Kundla oli hääletanud ühe mandaadiga, mille peale oli kirjutatud, et tegelikult annab see 11 häält.
Uued tulemused
«Ma ei hakanud eraldi sedeleid täitma, vaid kirjutasin ühele paberile peale, et sellel on 11 häält,» selgitas Kundla. «Häältelugejad jätsid selle alguses märkamata. Kui eksitus välja tuli, arvestati need hääled juurde ja tulemused muutusid.»
Ka pärast Kundla häälte lisamist juhatusse jäänud Kristiine Agu arvates tulnuks eksituse ilmnemise järel korraldada uued valimised. «Asjade selline käik pole lihtsalt ilus,» avaldas ta enda ja paljude Kundla oponentide arvamuse.
Kundla on teist meelt: «Saatsime klubidele e-kirja, kus küsisime, kas kutsume kokku uue koosoleku või arvestame lihtsalt uute tulemustega,» rääkis Kundla. 28 liiget oli uute tulemuste poolt, 11 liiget soovisid uusi valimisi, 15 liiget ei vastanud aga midagi. Seega oli asi otsustatud, mis siis, et 28 hääle hulgas olid taas 11 Kundla enda häält.