Kanter: praegu on muutusteks õige aeg

Gerd Kanteri Foto: Liis Treimann

Eesti viimase kümnendi parima sportlase Gerd Kanteri tiim üllitas eile hommikul teate, et aastaid koos püsinud ja omamoodi medalimasina kuulsuse saavutanud seltskond lõpetab koostöö. Treener Vesteinn Hafsteinsson ja tiimi juht Raul Rebane lahkuvad, Kanter jätkab oma pürgimisi iseseisvalt. «Me läheme lahku sõpradena,» kinnitas Pekingis olümpiavõiduni küündinud ja tänavu suvel Londonis pronksi võitnud Kanter.

Otsus ei sündinud üleöö ning selle eelaimus tekitas viimastel päevadel Eesti meedias rohkelt spekulatsioone. Kanteri sõnul ei toonud aga otsuse teatavakstegemine hinge erilist kergendust. «Midagi kerget siin pole, pigem on iga selline lahkuminek raske,» nentis ta. «Raul on aastate jooksul toonud appi õigeid inimesi, kes omakorda lõid oma kompetentsusega uusi väärtusi. Vesteinn viis mind aga nii tehniliselt kui füüsiliselt kettaheite absoluutsesse tippu. Mõlema pühendumus oli imetlusväärne ja seepärast olen neile ülimalt tänulik.»

Gerd Kanter, juba pärast Londoni olümpiat andsid sa mõista, et ees võivad oodata muutused. Millal sa aga langetasid enda jaoks lõpliku otsuse, et koostöö Vesteinn Hafsteinssoniga tuleb lõpetada?

Viimase kuu jooksul oleme sellel teemal mitu korda kohtunud ja vestelnud. Tegelikult oli see meie mõlema arusaam, et niimoodi jätkamine pole ilmselt kõige mõistlikum. Asjad said paika möödunud nädalal, viimastel päevadel oli vaid detailide täpsustamine.

Koostöö oli ju edukas ja tõi rohkelt tiitlivõistluste medaleid. Ilmselt tekib paljudel fännidel küsimus, miks peaks seda kõike lõhkuma.

Aastatega on meie tiimi koostöövorm muutunud. Sellisena, nagu see kunagi kokku pandi, ei toimi see juba ammu. Aja jooksul on muutunud ka minu enda arusaamad, olen saanud juurde kogemusi ja teadmisi. Tunnen, et praegu on õige hetk proovida teha asju teistmoodi – üks olümpiatsükkel on mul veel jäänud, rohkem võimalusi enam ei tule.

Suures osas läks ju lõppenud hooaeg väga hästi ning mingil juhul ei saa öelda, et põhjus oleks halbades tulemustes. Pealegi ei tähenda teistmoodi proovimine alati suuri muudatusi. Minu vanuses on heitetehnika juba väljakujunenud, seepärast ei näe ma ka senise tiimi laialiminekus suurt probleemi.

Usud, et võid jõuda tagasi kunagisele tasemele, kui ketas lendas üle 70 meetri?

Kui ma seda ei usuks, võiks karjäärile joone alla tõmmata. Selles suhtes oleme Vesteinniga ühte meelt, ka tema arvab, et võin heita ketast kaugemale kui paaril viimasel aastal.

Eesmärgi saavutamiseks peaks olema paigas ka kindel nägemus, kuidas asju teha.

Tuleviku suhtes on seis esialgu segane ja järgmiste sammude kohta ei oska ma veel midagi öelda. Usun, et kardinaalseid muutusi minu treeningutes ja ettevalmistuses ei tule. Hooajaks ettevalmistuses pole üldse probleemi, viimase 12 aasta teadmised ja kogemused on mul ju olemas. Hoopis keerulisem on aga võistlusperioodi eelne aeg ja hooaja algus … Küsimus on ju selles, kuidas ja milliste koormustega siis harjutada. Iga sportlane ja treener otsib õiget varianti, millise mahuga sellel perioodil treenida.

Vähemalt ühe abilise, Indrek Tustiti jätkamine on kindel?

Eelkokkulepe on temaga olemas.

Tustit on seni täitnud kohati ka treeneriülesandeid, kuid samas on ta öelnud, et sellele tööle keskendudes ei suudaks ta sind viia 68 meetri tasemele. Kas oled mõne võimaliku treenerikandidaadiga rääkinud või üritad ise hakkama saada?

Selliseid inimesi, kes oleksid kettaheitetreenerina tipptasemel, pole just kuigi palju liikumas. Õnneks on Rio de Janeiro olümpiani veel palju aega ja seepärast pole ma veel oma mõtetega nii kaugele läinud. Usun, et eeloleva hooajaga liiguvad kõik asjad paika.

Kuigi lõpetame Vesteinniga koostöö, jääme ikkagi sõpradeks ning kui minu asjad väga rappa jooksevad, saab ta vajadusel anda tehnika kohta oma soovitusi. Tegelikult on heitetehnika otseses sõltuvuses füüsilisest vormist ja selle saavutamisega saan ilmselt hakkama.

Lisaks treeneritööle oli Vesteinn Hafsteinsson ka sinu mänedžer. Kes võtab üle selle rolli?

Eks ma pean selles seltskonnas ringi vaatama ja kindlasti leian mõne sobiliku inimese. IAAFi reeglite järgi ei saa sportlane endale ise mänedžer olla. Praegu pole mul veel ühtegi nime välja öelda.

Kanteri ja Hafsteinssoni medaliterikas edutee

•    2000 Gerd Kanter ja Vesteinn Hafsteinsson alustavad tänu Raul Rebase vahendamisele koostööd.

•    2001 Kanter heidab esimest korda elus üle teatud taset näitava 60 meetri joone, saades Tartus kirja 60.47.

•    2002 Kanter parandab viis korda isiklikku rekordit, jõudes juuli lõpuks 66.31ni. Müncheni EMil pääseb ta lõppvõistlusele, ent jääb seal viimaseks ehk 12. kohale.

•    2003 Pariisi MMil kõrbeb tõusev kettastaar täielikult. 56.63 annab 25. koha. Septembris heidab isikliku rekordi 67.13.

•    2004 Juuni alguses püstitab Hispaanias Sevillas oma esimese Eesti rekordi, heites 68.50. Paraku tabab teda Ateena olümpia eelvõistlusel järgmine tagasilöök, tulemuseks 60.05 ja 19. koht.

•    2005 Kevadel paugutab veel kaks Eesti rekordit ja nihutab tähise uude kümnesse – 70.10. Helsingi MM annab ka esimese suurema tabamuse, hõbemedali.

•    2006 Göteborgi EMilt tuleb taas hõbe – nagu ka Helsingis jääb tema ette Virgilijus Alekna. 4. septembril Helsingborgis heidab ta 73.38, mis on tänini maailma kõigi aegade kolmas tulemus.

•    2007 Jaapanis Osakas toimuval MMil tuleb Kanter maailmameistriks. Sellest hetkest algab tema kaks ja pool hooaega kestnud valitsemisperiood.

•    2008 Kanteri senise karjääri tipphetk – Pekingis kroonitakse ta olümpiavõitjaks.

•    2009 Kanter sõidab Berliini MMile soosikuna, ent seal tuleb leppida pronksiga.

•    2010 Langus jätkub, Barcelona EMist saab kaheksa hooaja jooksul ainus kord, kui tiitlivõistlustelt jääb medal võitmata. Juba siis räägitakse esimest korda võimalikust treenerivahetusest.

•    2011 Idamaad on Kanterile edukad. Daegus toimunud MMil napsab Kanter hõbemedali.

•    2012 Saatuse tahtel saab sellest ainus hooaeg, kus Kanter on võitnud kaks tiitlivõistluste medalit. Helsingi EMilt naaseb ta hõbedaga, Londoni olümpial saab eestlane kaela pronksi.